Balti soojuselektrijaam: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
4. rida:
== Ajalugu ==
[[1956]]. aastal alustati Balti Elektrijaama ehitusega. [[30. detsember|30. detsembril]] [[1959]] käivitati esimene [[katel]] ja [[turbiin]]. Sellega algas Eestis suurenergeetika ajajärk, 2014. aastal tähistab Balti elektrijaam juba 55. juubelit. Tegu on maailma esimese suurevõimsuselise kõrgrõhuelektrijaamaga, mis põletab suure tuhasisaldusega kütust.<ref>[https://www.energia.ee/et/juubel/balti-elektrijaam-55 Balti elektrijaam 55 (leht seisuga 10.12.2014)]</ref>. [[1962]]. aastal alustati [[põlevkivituhk|põlevkivituha]] müüki tarbijatele. [[1966]]. aastal alustati Narva linna varustamist soojusenergiaga.
Elektrijaama ehitati kokku neljas ehitusjärgus. Esimeses kuni kolmandas ehitusjärgus paigaldati 18 katelagregaati aurutootlikkusega 53 kg/s, kaheksa 100MW turbogeneraatorit ja kaks 12 MW vasturõhuturbiini. Neljandas ehitusjärgus paigaldati neli energiaplokki, mille katelde aurutootlikkus on 78 kg/s ja turbogeneraatorite võimsus 200 MW.
[[Pilt:Balti Energiajaam korstnad.JPG|thumb|220px|Legendi kohaselt ehitati Balti Elektrijaama korstnad algul plaanitust kõrgemaks, kuna nende ehitamise ajal toodi kohale liiga palju ehitusmaterjali ja seda ei tahetud hakata enam tagasi viima.<br>Algselt oli korstnaid kokku kuus, millest kaks viimastenapüstitatut on ka umbes 30 meetrit kõrgemad. Pildil on aga näha viis korstent ja peagi jääb järgi ainult kaks, kuna vanemad korstnad lammutatakse.]]
Ajavahemikus [[1. aprill]] [[2002]] kuni [[9. mai]] [[2005]] toimus Balti Elektrijaamas 11. energiaploki renoveerimine, mille käigus paigaldati 2 uut põlevkivi keevkihttehnoloogial töötavat katelt, moderniseeriti turbiin ja generaator, paigaldati lisaseadmed ja uuendati juhtimissüsteemi. Energiaploki tootmisvõimsus kasvas 200 MW-lt 215 MW-ni. Uued seadmed võeti käiku [[30. mai]]l.
Balti elektrijaamas on kolm energiaplokki, sh üks [[2004]]. aastal ehitatud keevkihttehnoloogial põhinev koostootmisplokk, kus põlevkivi kõrval on võimalik kasutada ka [[biokütus]]t.
=== Vanade seadmete kasutuseltvõtmine ===
14. rida ⟶ 16. rida:
Pärast 11. energiaploki renoveerimist sai võimalikuks täies mahus loobuda elektri- ja soojusenergia tootmisest esimeses kuni kolmandas ehitusjärgus paigaldatud seadmetes (kasutusse võetud vahemikus 1959–1963), mis olid oma ressursid ammendanud. Kokku toodeti esimese kuni kolmanda järgu seadmetega nende kasutusaja jooksul 154,7 miljardit kWh elektrienergiat ja 47,8 miljardit kWh soojusenergiat.
Koos kasutuks muutunud seadmetega muutusid ebavajalikuks ka neli 150 meetri kõrgust korstent, mis on otsustatud demonteerida, et vältida edaspidi vajadust nende hoolduseks raha kulutada. Ühe korstna lammutamiseks kulub ligi viis miljonit krooni. Esimene neljast korstnast lammutati aastal 2005, teine 2008 ja ülejäänud kaks 2010-2011. aastatel.
Balti elektrijaama neljanda korstna lammutas firma Irbistero 2005. aasta oktoobris–novembris<ref>[http://www.powerplant.ee/est_01_1_260907.php Algust on tehtud Balti elektrijaama teise korstna lammutustöödega]</ref>.
22. rida ⟶ 24. rida:
== Iseloomustus ==
Balti Elektrijaam on üks maailma võimsaimaid põlevkivil töötavaid elektrijaamu. [[
[[Eesti Energia Narva Elektrijaamad]]es, kuhu lisaks Balti soojuselektrijaamale kuulub ka [[Eesti soojuselektrijaam]] töötas 2014. aasta lõpus 693 inimest.
== Küttematerjal ==
Balti Elektrijaam kasutab kütustena põlevkivi ja [[maagaas]]i. Põlevkivi tuuakse [[
== Muuseum ==
| |||