Stoitsism: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Dexbot (arutelu | kaastöö)
P Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes
Resümee puudub
3. rida:
Koolkonna rajas [[Zenon Kitionist]]. Tuntumate stoikute seas on veel [[Seneca]], [[Epiktetos]] ja [[Marcus Aurelius]].
 
Stoikud arendasid edasi [[loogika]]t. Nende [[loodusfilosoofia]] toetus [[Herakleitos]]ele ([[ürgtuli]] ja [[maailmatulekahju]]) ja [[eetika]] [[küünikud|küünikute]] õpetusele. Õnnelik elu eeldab ükskõiksust kõige suhtes peale vooruse. Elada tuleb kooskõlas loodusega, mille seadused määrab maailmamõistus (''logos'').
 
Stoikud jaotasid [[filosoofia]] loogikaks, eetikaks ja füüsikaks.
 
==Loogika==
{{vaata|Stoikute loogika}}
Stoikute "loogika" (''logikē'') oli õpetus [[mõistus]]e (''[[logos]]'') toimimisest, mis peale [[formaalne loogika|formaalse loogika]] (õpetuse [[arutlusvorm]]ide [[kehtivus]]est) tegeles ka [[retoorika]], [[grammatika]], [[epistemoloogia]] ja [[keelefilosoofia]]ga, sealhulgas [[mõiste]]te, [[propositsioon]]ide, [[taju]] ja [[mõtlemine|mõtlemise]] uurimisega.
 
Stoikud jaotasid loogika retoorikaks ja dialektikaks.
 
===Lauseloogika===
Erinevalt [[Aristoteles]]est, kes töötas välja [[süllogistika]] kui terminiloogika, arendasid stoikud [[lauseloogika]]t.
 
Nad [[tõestus|tõestasid]] lauseloogika [[arutlus]]te kehtivust, taandades need viiele põhilisele tõestamatule arutlusvormile ja mõnele põhilisele [[tuletusreegel|tuletusreeglile]] (''thēmata''). Põhilised arutlusvormid olid järgmised:
 
#kui ''p'', siis ''q''; ''p''; järelikult ''q'' (''[[modus ponens]]'')
#kui ''p'', siis ''q''; mitte-''q''; järelikult mitte-''p'' (''[[modus tollens]]'')
#ei pea paika, et ''p'' ja ''q''; ''p''; järelikult mitte-''q''
#kas ''p'' või ''q''; ''p''; järelikult mitte-''q''
#kas ''p'' või ''q''; mitte-''p''; järelikult ''q''
 
===Modaalsus ja bivalents===
Erinevalt seisukohast, mis omistatakse [[Aristoteles]]ele teose "[[De interpretatione]]" 9. peatüki põhjal, kehtivad [[Chrysippos]]e järgi kehtivad [[bivalents]] ja [[välistatud kolmanda seadus]] ka tuleviku kohta käivate [[kontingentsus|kontingentsete]] väidete kohta. See seisukoht on nähtavasti seotud ka [[determinism]]iga stoikute filosoofias, sest kui mitte eeldada, et tulevik on ette määratud, siis on Chrysippose seisukohta raske põhjendada.
 
 
 
==Vaata ka==