Bengt Gottfried Forselius: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
toim + Komensky nimi mainitud |
||
1. rida:
{{toimeta}}
[[Pilt:Bengt Gottfried Forseliuse mälestusmäk.jpg|thumb|Bengt Gottfried Forseliuse mälestuskivi Harju-Madisel.]] ▼
▲[[Pilt:Bengt Gottfried Forseliuse mälestusmäk.jpg|thumb|Bengt Gottfried Forseliuse mälestuskivi Harju-Madisel.]]
'''Bengt Gottfried Forselius''' ([[1660]]? – november [[1688]]) sündis [[Madise (Padise)|Harju-Madise]] pastori [[Johann Haquinus Forselius]]e pojana, õppis Tallinna gümnaasiumis<ref>Forseliuse õppimist seal on oletatud.</ref> ja sai juristihariduse Wittenbergi ülikoolis. Pärast Eestimaale naasmist, asus ta koos Risti koguduse vaimuliku [[Gabriel Herlin]]iga viimase asutatud talurahvakoolis Risti kirikumõisas (Aru mõis) lapsi häälikumeetodil lugema õpetama.
Mõjutusi oli ta saanud [[Jan Amos Komensky]] omal ajal Euroopas tuntuks saanud uudsetest pedagoogilistest vaadetest (lihtsam lugemaõppimise meetod ilma tähenimesid üksikult lugemata). Komensky pani aluse klassitunni süsteemile, töötas välja õppetunni metoodika alused ning pooldas näitlikustamist õppetöös.
[[1684]]. aastal organiseeris Forselius Tartus Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite seminari ([[Forseliuse seminar]]i), et ette valmistada eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid (arvatavasti Rootsi riigi toetusel). Kuna ka Lätis organiseeriti taoline õppeasutus, võis nende ettevõtmiste toetajaks olla kindralsuperintendent Fischer. Forselius kasutas seminaris oma aja kohta uudseid õppemeetodeid. Ilmselt oli selleks ajaks olemas ka tema aabits (ei ole küll säilinud, isegi ilmumisaasta suhtes ei ole raamatuloolastel ühist arvamust - ilmselt ilmus selline [[aabits]] [[1685]] või [[1686]]. Lugema õpetas Forselius häälikute veerimise (häälimise) meetodil. Igast kihelkonnast saadeti Tartusse õppima noormehi. Nelja tegevusaasta jooksul sai seal õpetust umbes 160 eesti poissi, kellest sirgus umbes 50 köstrit ja koolmeistrit, kes omakorda edendasid eesti rahvaharidust.
| |||