Ava peamenüü

Muudatused

Parandatud ja täiendatud
{{See artikkel| räägib Eesti organist; Rootsi ja Norra uniooni organi kohta vaata artiklit [[Riiginõukogu (Rootsi ja Norra)]]; Venemaa keisririigi organi kohta vaata lehekülge [[Riiginõukogu (Venemaa Keisririik)]]; Taani organi kohta vaata artiklit [[Riiginõukogu (Taani)]]; teiste riikide organite kohta vaata lehekülge [[Riiginõukogu (täpsustus)]]}}
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}}
 
'''Riiginõukogu''' oli [[Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)|1938. aasta Eesti Vabariigi Põhiseaduse]] kohasejärgi [[Riigikogu]] teine koda.
 
Seni1938. onaastal kujundatud ainult üks Riiginõukogu koosseis jäi ainsaks.
 
Riiginõukogu esimene istungjärk algas [[21. aprill]]il [[1938]]. Riiginõukogu VI, viimaseks jäänud istungjärk lõppes [[19. aprill]]il [[1940]]. Järgmine korraline istungjärk, mis pidi algama 8. oktoobril 1940, jäi [[Juunipööre|21. juuni riigipöörde]] tõttu ära.
Oma raadiokõnes [[31. detsember|31. detsembril]] [[1934]] ütles Riigivanem [[Konstantin Päts]]: {{Tsitaat|''Meie tahame anda niisuguse demokraatliku asutuse, mis tema rahvast väärt oleks, nii nagu Inglismaal, kus tuntakse austust ja lugupidamist parlamendi vastu. Meie tulevane Eesti riigi parlament ei pea olema niisugune, millest karikatuuri-ainet saada, vaid tõsine ja väärtuslik rahva esinduskogu, mille kohta keegi ei saa midagi halba ega naeruvääristavat öelda.''||}}
 
Oma raadiokõnes [[31. detsember|31. detsembril]] [[1934]] ütles Riigivanem [[Konstantin Päts]]:
Riiginõukogu liikmete valimisel või nimetamisel oli üldiseks juhtnööriks vastavate kodanikkude lugupeetud ning väärikas isiksus ja tuntud kodanikutublidus ning riiklik mõtteviis ja teadmised ning elukogemused, mis kasulikud Riiginõukogu tegevuses (EVP § 85).
 
Oma raadiokõnes [[31. detsember|31. detsembril]] [[1934]] ütles Riigivanem [[Konstantin Päts]]: {{Tsitaat|''Meie tahame anda niisuguse demokraatliku asutuse, mis tema rahvast väärt oleks, nii nagu Inglismaal, kus tuntakse austust ja lugupidamist parlamendi vastu. Meie tulevane Eesti riigi parlament ei pea olema niisugune, millest karikatuuri-ainet saada, vaid tõsine ja väärtuslik rahva esinduskogu, mille kohta keegi ei saa midagi halba ega naeruvääristavat öelda.''||}}
 
Riiginõukogu liikmete valimisel või nimetamisel (vt [[I Riiginõukogu kujundamine]]) oli üldiseks juhtnööriks vastavate kodanikkude lugupeetud ning väärikas isiksus ja tuntud kodanikutublidus ning riiklik mõtteviis ja teadmised ning elukogemused, mis kasulikud Riiginõukogu tegevuses (EVP § 85).
 
Riiginõukogu liikmete volitused algasid [[7. aprill]]il [[1938]] ja nad tulid kokku oma esimesele koosolekule [[21. aprill]]il [[1938]].
Riiginõukogu liikmed said istungjärkude aja eest kuutasu 180 krooni, korteriraha 40 krooni kuus läbi aasta ja tasuta sõidu riigiraudteel ja -laevadel. Riiginõukogu juhatuse liikmed said lisatasu 70 krooni kuus läbi aasta. Riiginõukogu esimees sai tasu ühistel alustel ministritega (500 krooni kuus ja sõiduraha 100 krooni kuus).
 
Riiginõukogu VI istungjärgu viimasel koosolekul ütles Riiginõukogu esimees Mihkel Pung:
Riiginõukogu VI istungjärgu viimasel koosolekul ütles Riiginõukogu esimees Mihkel Pung: ''Kui seekord oma istungjärgu lõpetame, siis ei jää mul muud järele, kui soovida kõige paremat vaheaega ja puhkeaega riiginõukogu liikmeile, et sügisel, kui mingit erakorralist juhust ei ole selleks, et riigikogu peaks kokku tulema ka suvel, jällegi hakata värske jõuga tööle<ref>Eesti ja N. Liit täidavad lepingut korrektselt. [[Rahvaleht]], 18. aprill 1940, nr. 91, lk. 6.</ref>.''
 
Riiginõukogu VI istungjärgu viimasel koosolekul ütles Riiginõukogu esimees Mihkel Pung: ''Kui seekord oma istungjärgu lõpetame, siis ei jää mul muud järele, kui soovida kõige paremat vaheaega ja puhkeaega riiginõukogu liikmeile, et sügisel, kui mingit erakorralist juhust ei ole selleks, et riigikogu peaks kokku tulema ka suvel, jällegi hakata värske jõuga tööle<ref>Eesti ja N. Liit täidavad lepingut korrektselt. [[Rahvaleht]], 18. aprill 1940, nr. 91, lk. 6.</ref>.''
 
Riiginõukogu VI istungjärk lõpetati Vabariigi Presidendi otsusega [[19. aprill]]ist [[1940]], mille andis Riiginõukogu Esimehele Mihkel Pungale Peaministri asetäitja August Jürima 20. aprillil 1940<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700223474&img=era0031_004_0000268_00003_t.jpg&tbn=1&pgn=1&ctr=0&dgr=0&lst=2&hlx=&hly=&hlw=&hlh=&hash=86bb91369458ef2e86be189c4bb07f3b</ref>. Uus Riiginõukogu korraline istungjärk pidi algama 8. oktoobril 1940<ref>Rahvaesindus tööd lõpetamas. Rahvaleht, 4. aprill 1940, nr. 79, lk. 5.</ref>.
 
{{Sisukord paremale}}
== Riiginõukogu juhatus (valitud [[21. aprill]]il [[1938]]) ==
* Riiginõukogu esimees – [[Mihkel Pung]]
*[[Oskar Rütli]] (esimees)
 
;===Isikute loend, kel pärast 1940. aastat on olnud õigus kuuluda Riiginõukogu koosseisu ameti poolest===
 
*[[Jaan Maide]], Sõjavägede Ülemjuhataja ([[18. september]] [[1944]] – [[10. august]] [[1945]])
== Viited ==
{{viited}}
 
== Vaata ka ==
* [[I Riiginõukogu kujundamine]]
 
==Välislingid==
Anonüümne kasutaja