Tartu Täiskasvanute Gümnaasium: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud
5. rida:
Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi arengutee algas õhtukursustest 1914. aastal, kui kohalik [[Kutseharidusselts]] avas õhtukursused, kus õpetati mitmesuguseid kutseaineid. Nende kursuste jätkuks oli 1917. aastal avatud üldhariduslik [[õhtukool]], milles töötas kolm [[algkool]]iklassi. [[Haridusselts]]i nime all tegutsev endine Kutseharidusselts otsustas oma eestseisuse koosolekul 18. novembril 1918. aastal avada [[Õhtukeskkool]]i. Kooli asus juhtima seltsi juhatuse energiline esimees [[Heinrich Veski]]. Õppetöö algas 25. novembril 1918. aastal 53 õpilasega [[Kaubanduskool]]i ruumes. 1920. aasta oktoobrikuus registreeris Haridusministeerium '''[[Tartu Haridusselts]]i Õhtu Erareaalgümnaasium'''i kui ametliku kooli. 1922. aastal asus kooli juhtima 35 aastane matemaatikapedagoog [[Juhan Sütt]]. 1. augustil 1924. aastal arvati kool vabariigi valitsuse otsusega avalike keskkoolide võrku nimega '''Tartu Linna Õhtune Ühisgümnaasium'''. Avaliku koolina püsis Õhtune Ühisgümnaasium 10 aastat kuni uue keskkooli reformini 1934. aastal. Uuest koolivõrgust jäeti kool sügisel välja. Tänu direktor Juhan Sütile õnnestus siiski mõni nädal pärast kooli algust registreerida [[erakool]] nimega '''Tartu Linna Õhtune Erakeskkool'''. Kui 1937. aastal korraldati ümber kogu koolivõrk, jätkati Tartu Linnavalitsuse toel uuesti avaliku koolina nimega '''Tartu Kolledž'''. 1939. aasta jaanuaris kaotati Tartus ära gümnaasiumite erinimetused ning asendati numbritega. Nii sai kolledžist Tartu V Keskkool.
 
1940/41 aastal alustas V keskkool 16-klassilise koosseisuga, mistõttu ei jätkunud ruumi õppetöö organiseerimiseks oma, [[Magasini tänav (Tartu)|Magasini tänav]]a ruumides. Kasutati ka lähedalasuva Vene keskkooli ruume teise vahetusena ning [[Tartu Uspenski kirik]]u preestrimaja füüsika ja keemialaboratooriumide asutamiseks. 1941. aasta okupatsioon tõi kaasa direktor Juhan Süti kui mitteusaldatava isiku vallandamise ning kooliruumide ülevõtmise sõjaväehaiglale. Õppetöö jätkus Viljandi tänava koolimajas teises vahetuses. Uueks direktoriks sai kooli vilistlane eesti filoloog [[Oskar Parmas]]. 1944–45 aastal juhtis kooli jälle Juhan Sütt, kes seekord lahkus koolist “isiklikel põhjustel” asudes juhtima [[Hiiumaa]]l [[Kärdla keskkool]]i.
[[Nõukogude okupatsioon]]i aastail avati '''Tartu Töölisnoorte Kool'''. Kuna õpilaste teadmistetase oli väga erinev, avati ettevalmistusrühm ning kehtestati puhkepäeviti kohustuslikud konsultatsioonid (matemaatika, vene keel, võõrkeel). 1947. aastal avati Tartus vene õppekeelega töölisnoorte keskkool, mistõttu eestikeelne kool nimetati ümber '''1. Töölisnoorte Keskkool'''iks, vene õppekeelega kool sai nimeks 2. Töölisnoorte Keskkool. 1. TNKK kolis [[Abovjani tänav]]ale. 1948. aastal suleti V Keskkool, mis tõi kaasa 1. TNKK õpilaste arvu tõusu 1947. aasta 229-lt 423-le. Ka toodi V Keskkooli juurest üle mittestatsionaarne osakond, mille juhatajaks sai geograafia õpetaja [[Villem Raud]]. 1956. aastal koliti [[Gagarini tänav]]a (end. Viljandi tn., praegune Tõnissoni tn.) koolimajja, 1971. aastal [[Puiestee tänav]]ale ning 1973. aastal 1. Mai tänava (praegune [[Raatuse tänav]]) koolimajja.