Friedrich Robert Faehlmann: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 84.50.136.6 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Juhan121.
Olenlahe (arutelu | kaastöö)
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
5. rida:
Sündis [[Ao mõis]]a eestlasest valitseja pojana, võeti 7-aastasena pärast ema surma [[mõisnik|mõisaomaniku]] von Paykulli perekonda kasvatada.
 
Õppis [[1810]]–1814 [[RakvereNarva]] [[kreiskool]]is, [[1814]]–1817 [[Tartu Kubermangugümnaasium]]is ja [[1817]]–[[1827]] [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|arstiteaduskonnas]]. Kuulas ülikoolis ka [[filoloogia]]- ja [[filosoofia]]loenguid ning hakkas huvi tundma [[eestivene keel]]e vastu.
 
[[doktoriväitekiri|Doktoriväitekirjaga]] [http://hdl.handle.net/10062/3190 Observationes inflammationum occultiorum] ("Tähelepanekuid sisemistest põletikkudest"; 1827), mis käsitleb [[südamepõletik]]uga kaasnevaid [[süda]]me haiguslikke muutusi, rajas ta Tartu ülikoolis teed [[kardioloogia]]le.
 
Aastast [[18241823]] töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 1842–1850 1842–1860
ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana [[1843]]–[[1845]] [[farmakoloogia]]- ja [[retseptuur]]ikursust.
 
Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati [[1838]] [[Õpetatud Eesti Selts]], 1843–1850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku romantiline austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmuse (lektorikursuse avaloeng, käsikiri "[[Mein Streit mit Nolcken]]" [[1842]], eesti keeles [[Postimees|Postimehes]] [[1899]]) ning tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust.
27. rida ⟶ 28. rida:
Faehlmann on maetud Tartu [[Vana-Jaani kalmistu]]le. Hauakivil on tema lemmiklause "Elu on üürike, aated jäädavad."
 
Tartus on säilinud ainult ükskaks Faehlmanni elukohtelukohta ([[Ülikooli tänav|Ülikooli]] 21), kus ta elas [[1843]]–[[1847]].
 
Faehlmanni loomingu uusim koondväljaanne on "Teosed" (I–II, [[1999]]–[[2002]], [[Eesti Kirjandusmuuseum]], Tartu).