William Tomingas: erinevus redaktsioonide vahel

1920 immatrikuleeriti [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu ülikooli õigusteaduskonna]] kaubanduse osakonda. 1920–1926 oli ta tubakavabriku AS Astoria juhataja. 1926–1931 elas Londonis, kus õppis Londoni ülikoolis majandusteadust.

 

 

1934. aastal trükkis ja levitas William Tomingas endale kuuluvas trükikojas Automaat „vangistamata vabadussõjalaste“ nimel lendlehte<ref>[http://www.weebly.com/uploads/1/5/2/9/1529337/custom_themes/234266/files/Lendlehed%20ja%20raamatupidamis%20m%C3%A4rkmed%20leiti%20T%C3%BCri%20L%C3%B5una%20tn%201%28%20ehk%203%20%29%20maja%20vaheseinas%20olevast%20peidikust%20k.png Vaata üht lendlehte siit]</ref> (tema enda väitel oli selle koostanud tulevane peaminister [[Jüri Uluots]]), kus ta väitis, et "erakondlus" on võtnud ette viimase meeleheitliku sammu enda päästmiseks – asunud ise vägivallategudele, mille tagajärjel [[Konstantin Pätsi viies valitsus]] muutub 5. mail 1934 ebaseaduslikuks. Tomingase raamatus avaldatud tekst erineb pagulusse toodud algeksemplari omast, samuti [[Riigiarhiiv]]is säilitatavast, ning on tõenäoliselt mälu järgi taastatud ja vastavalt ajanõuetele muudetud<ref>W. Tomingase lendleht. Vaba Eesti Sõna, 1. veebruar 1962, nr. 5, lk. 5.</ref>. Lendlehes väitis Tomingas, et [[Kaitsevägi|kaitseväe]], [[politsei]] ja [[Kaitseliit|kaitseliidu]] vanne on tühistatud, kutsus üles mitte maksma makse, mitte kasutama [[telegraaf]]i ja [[post]]i, mitte sõitma [[raudtee]]del ja [[tramm]]is, mitte ostma [[viin]]a, [[õlu]]t ja [[tubakas]]aadusi ning korraldama 5. mail 1934 protestistreiki kõigis tööstusettevõtetes. Tähelepanuväärne on, et lendlehes ei nimetata [[Kaitseseisukord|kaitseseisukorra]] piirkonna laiendamist 12. märtsil 1934 [[1934. aasta riigipööre|riigipöördeks]]. Lendlehte levitati muudetud sõnastuses ka masinakirjas paljundatuna<ref>Rein Marandi. Must-valge lipu all. II. Stockholm, 1997, lk. 34</ref>. William Tomingas tabati 6. juulil 1934 ühe tema tuttava daami korteris Jannseni tänaval. Arreteerimisel ta vastupanu ei osutanud. [[Sõjaringkonnakohus]] mõistis [[Uus Nuhtlusseadus|Uue Nuhtlusseaduse]] § 129 alusel 17. novembril 1934 William Tominga kaheks aastaks ja kolmeks kuuks [[Parandusmaja|parandusmajja]], võttes pehmendava asjaoluna arvesse tema osavõttu Vabadussõjast ning tasakaaluta iseloomu<ref>Rein Marandi. Must-valge lipu all. II. Stockholm, 1997, lk. 33</ref>. Riigikohus jättis oma otsusega 22. detsembrist 1934 William Tominga edasikaebuse tagajärjeta<ref>Lendlehtede levitajate edasikaebus. Vaba Maa, 22. detsember 1934, nr. 301, lk. 3.</ref>. Trükikoda suleti 18. juulil 1934. Sulgemise ajal ilmusid trükikotta Helmuth Kasemets ja Rudolf Pellein, kes väitsid, et William Tomingas on suulise lepingu alusel trükikoja neile müünud<ref>Kelle oma on "Automaat"? Rahvaleht, 20. juuli 1934, nr. 84, lk. 1.</ref>. Hiljem selgus, et trükikoja tegelik omanik oli hoopis [[Herbert Dunkel]]<ref>Trükikoja sulgemise otsus viidi täide. Vaba Sõna, 20. juuli 1934, nr. 161, lk. 1.</ref>.

{{JÄRJESTA:Tomingas, William}}

[[Kategooria:Eesti sõjaväelased]]

[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]

[[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]]