Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 7 baiti ,  4 aasta eest
P
resümee puudub
Mõnel loomal, näiteks [[mutt|mutil]], on silmad taandarenenud ja kaetud [[nahk|nahaga]]. Taandarengu põhjustab elu täielikus pimeduses, kus midagi näha ei ole võimalik. Lihtsalt [[öine eluviis]] ei põhjusta nägemise halvenemist, vastupidi, sageli on öise eluviisiga loomad väga terase nägemisega, sest öösiti ei ole täielikult pime.
 
Mõnel loomal võimaldavad silmad tajuda [[värv]]i. Seda suudavad [[linnud]] ja paljud [[roomajad]], kuid imetajatest üksnes vähesed rühmad, sealhulgas [[esikloomalised]]. Värvi aitavad tajuda silma võrkkestas paiknevad värvustundlikud [[kolvikesed]]. Värvitaju aitab sageli paremini avastada küpseid [[puuvili|puuvilju]], mis oli esikloomaliste põhiline toit, ja eristada neid tooretesttoorestest.
 
===Madudel===
[[Maolised|Mao]] silm on paariline [[silmakoobas|silmakoopas]] paiknev ja funktsioneeriv nägemiselund. Silm koosneb silmamunast ja neid ümbritsevatest abielundeist. Mao silmad aitavad enamikel tänapäeva maolistel [[saakloom]]i [[nägemine|näha]] (liikumatuid objekte nad harilikult ei [[jaht|jahi]]) ja ka [[enesekaitse|ennast kaitsta]]. Üksnes osadel [[infraselts]]i ''[[Scolecophidia]]'' kuuluvatel [[Maolised|mao]][[perekond (bioloogia)|perekondadesse]] liigitatud [[kaevuv eluviis|kaevuva eluviisiga]] madudel on silmade nägemisfunktsioonid taandarenenud.
 
[[Silmamuna]] (''bulbus oculi'') moodustab silma optilise süsteemi koosnedes ka [[vesivedelik]]ust, [[silmalääts]]est ja [[klaaskeha]]st.
Mao silma katab väljast [[silmakilbis]], ta paikneb külgvaates vaadatuna otse silma ees. Silmakilbis on läbipaistev, va [[kestamine|kestamise]] ajal, siis muutub see piimjaks ja mao praktiliselt [[pime]]daks. Silmakilbist varustavad toitainetega veresooned ja see uueneb koos ülejäänud nahaga [[kestamine|kestamise]] ajal pidevalt.<ref>Sybille Hildebrandt,''[http://sciencenordic.com/snakes-eyes-could-give-us-super-eyesight Snakes' eyes could give us super eyesight]'', November 8, 2011, Veebiversioon (vaadatud 21.01.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> Silmakilbise morfoloogiat ja kirjeldust kasutatakse [[maoliste klassifikatsioon]]il.
 
Silmakilbis moodustub kokkukasvanud [[laug]]udest ja katab [[sarvkest]]a. Madudel on tuvastatud silma sarvkest embrüonaalses arengujärgus, juba 3-nädalastel [[harilik nastik|hariliku nastiku]] [[embrüo]]tel.<ref>V.F. Pchelyakov,[http://link.springer.com/article/10.1007/BF01184202 Structural peculiarities of the cornea of the reptilian eye], Neuroscience and Behavioral Physiology, July–August, 1981, Volume 11, Issue 4, pp 367-370367–370, Veebiversioon (vaadatud 21.01.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 
Igapäevaselt hoolitseb sarvkesta niisutamise ja toitmise eest [[Harderi nääre|Harderi näärme]] õlijad eritised. See niisutab silmakilbist ja sarvkesta ning suubuvad [[nina-pisara juha]]desse ja nende kaudu [[Jacobsoni elund]]isse ja edasi [[suuõõs|suuõõnde]].<ref>Melissa Kaplan's Herp Care Collection, Bulging, Drooping,[http://www.anapsid.org/eyebulge.html Distended Eyes in Reptiles], Veebiversioon (vaadatud 27.01.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
Madudel esineb [[pisarakanalike]]ste anatoomias varieeruvusi, nii suubuvad Harderi näärmed [[harilik nastik|harilikul nastikul]] otse pisarakanalikestesse, kuid osadel madudel suubuvad harunenud väiksemad pisarakanalikesed silmakilbise tagusesse ruumi (silma eesmine kamber) ja seejärel suubuvad ühte pisarakanalikesse.<ref>Douglas R. Mader,[http://books.google.ee/books?id=7Ai4BKhi0VUC&pg=PT1686&lpg=PT1686&dq=lacrimal+duct+in+snakes&source=bl&ots=INqArssQn3&sig=6IhMxYrFTu_lhCctalDUSqnGjGs&hl=et&sa=X&ei=iUvmUsW5LPLT7AaUyIHIBQ&redir_esc=y#v=onepage&q=lacrimal%20duct%20in%20snakes&f=false Reptile Medicine and Surgery, Saunders Elsevier], 2006, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 27.01.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 
Madudel ei moodusta silmakilbis ja sarvkest üksteist katvaid kesti vaid neid eraldab vahekiht (silma eesmine kamber), mis kestumise käigus täitub [[lümf]]ivedelikuga.
 
Öise eluviisiga madudel on sarvkest suurem kui päevase eluviisiga madudel.
Sarvkesta piiril paikneb [[Schlemmi kanal]].
 
Silmamuna seina seesmine kiht - [[võrkkest]]a kiht on väga õhuke ja varustatud [[veresoon]]tega.<ref>Ryan Phillips,[http://web.pdx.edu/~zelickr/sensory-physiology/book-project/some-previous-book-projects/snake-eyes/Snake%20Eyes.pdf Sensory Physiology: Evolution and Anatomy of Snake Eyes], Portland State University, 2009, Veebiversioon (vaadatud 28.01.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 
Silmamuna seina tagumise kihi - [[koroidea]] funktsioonid võivad varieeruda. Madudel kel silma võrkkest on varustatud rohkete veresoontega ei oma koroidea otsest toitefunktsiooni.
 
Objektide [[liikumine]] ja ''tunnistamine'' (maod ei erista värve, neil on arvatavasti kahevärviline nägemine, ega kujundeid) tuvastatakse teadlaste arvates just madude võrkkestas asuvate [[kepikesed|kepikeste]] ja vähem [[kolvikesed|kolvikeste]] poolt. Kuid leidub ka erandeid, nii on mitmete [[merimadulased|merimadulaste]] võrkkesta peamisteks [[nägemisretseptorrakk]]deksudeks just kolvikesed.<ref>E. HIBBARD ja J. LAVERGNE, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1271347/pdf/janat00320-0129.pdf Morphology of the retina of the sea-snake, Pelamis platurus], J. Anat. (1972), 112, 1, pp. 125-136125–136 125, Veebiversioon (vaadatud 28.01.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
Eriti hästi tunnetavad liikumist [[kobra]]d.<ref>[[Mark O'Shea]],[http://books.google.ee/books?id=_bBz1-v1WUwC&pg=PA13&lpg=PA13&dq=retina+in+snakes&source=bl&ots=nWQVdW-IIR&sig=0NjOjxmzps1Ks4Ay-rHRrWsfrPk&hl=et&sa=X&ei=scfnUseOH4Ly7Aa5vICABA&redir_esc=y#v=onepage&q=retina%20in%20snakes&f=false Venomous Snakes of the World], lk 13, 2005, New Holland Publishing, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 28.01.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> Kepikeste ja kolvikeste tüübid ja arvukus võrkkestas varieerub maoliigiti.
 
Madude võrkkest koosneb 4 kuni 5 rakukihist:
*1 kihist valgusretseptoritest - kas kepikesed ehk kolvikesed;
*2- 3 kihist bipolaarsete, horisontaalsete ja ''amacrine'' rakkudest ja [[ganglion]]irakkudest.
 
Madude silma võrkkesta ehitus ei ole kogu ulatuses ühesugune ja varieerub ka liigiti ning indiviiditi.<ref>E. HIBBARD ja J. LAVERGNE, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1271347/pdf/janat00320-0129.pdf Morphology of the retina of the sea-snake, Pelamis platurus], J. Anat. (1972), 112, 1, pp. 125-136125–136 125, Veebiversioon (vaadatud 28.01.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 
Võrkkesta toetab sidekoest ([[kollageenikiud]]udest) [[kõvakest]].<ref>Laurie J. Vitt, Janalee P. Caldwell,[http://books.google.ee/books?id=Gay9N_ry79kC&pg=PA70&dq=retina+in+snakes&hl=et&sa=X&ei=0tznUubZGoel4ATR7YH4Bw&redir_esc=y#v=onepage&q=retina%20in%20snakes&f=false Herpetology: An Introductory Biology of Amphibians and Reptiles], 4 ed, lk 70, 2014, Elsevier, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 29.01.2014) <small> (''inglise keeles'')</small></ref><ref>[http://books.google.ee/books?id=sHlqhV7jUmQC&pg=PA13&lpg=PA13&dq=sclera+in+snakes&source=bl&ots=k4cBVpPekj&sig=OqMqJ2kwTqv7m_dG-dIPrg9w68o&hl=et&sa=X&ei=ej3pUu-YM6eQ7AabgoH4CQ&redir_esc=y#v=onepage&q=sclera%20in%20snakes&f=false The Sclera and Systemic Disorders], lk 13, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 29.01.2014) <small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 
Silmaläätse ja võrkkesta läbivat valgust reguleerib ka [[vikerkest]]. Madude vikerkest on erinevatel maoliikidel erineva värvusega, mis oleneb ka nende eluviisist. Esineb helepruuni, punase, kollase, tumepruuni, rohelise iirisega madusid. Madude kestamisekestumise ajal muutub läbipaistev silmakilbis piimjaks ja mao iirise värv ei ole ole palja silmaga vaadates tuvastatav. [[Harilik rästik|Hariliku rästiku]] [[silm]]ade värvuses esineb sooline erinevus: emaste rästikute vikerkest on hele[[pruun]] ja isaste oma [[punane]].<ref>G.Lynn Walls,[http://ia700308.us.archive.org/31/items/vertebrateeyeits00wall/vertebrateeyeits00wall.pdf The Vertebrate eye and its adaptive radiation], Hafner Publishing Company, lk 622-639622–639, 1963, Veebiversioon (vaadatud 08.10.2013)<small> (inglise keeles)</small> </ref>
 
Vikerkesta keskel asuv [[pupill]] on erineva kujuga, kas vertikaalne, ümmargune ehk horisontaalne. Lihtsustatult võib öelda, et päevase eluviisiga maod (kes päeval aktiivsed) saavad pupilli [[vikerkest]]a [[lihas]]te abil ümara hoida ning maod kes öise eluviisiga (videvikus ja öösel tegutsevad) saavad pupilli vertikaalse hoida. Nii on [[kassmadu|kassmaol]] (''Telescopus fallax''), osadel [[lõgismadulased|lõgismadulastel]], [[harilik rästik|harilikul rästikul]] vertikaalsed aga [[harilik nastik|harilikul nastikul]] ümmargused pupillid. [[Piugmadu]]de pupill on horisontaalne.
 
Maod muudavad pupilli kuju ja reguleerivad vikerkesta lihaseid liigutades silma saabuva valguse hulka.
 
[[Nägemistee]] koos [[nägemisnärv]]iga sarnaneb suuresti teiste roomajate omaga. Madude nägemisnärvis on nii närvisüsteemi suunas (aferentsed) impulsse toovaid närvikiude kui ka implusse viivaid närvikiude (eferentsed). Nägemisnärv koosneb erineva suurusega närvikiududest ja moodustavad mitmed nägemisteed, mis väljuvad ja suubuvad nii [[hüpotalamus]]es, [[eesaju]]s kui ka [[talamus]]es.<ref>J. A. ARMSTRONG,[http://europepmc.org/articles/PMC1273519/pdf/janat00477-0072.pdf AN EXPERIMENTAL STUDY OF THE VISUAL PATHWAYS IN A SNAKE (NATRIX NATRIX)], Veebiversioon (vaadatud 29.01.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 
===Inimestel===
Inimese silm koosneb [[silmamuna]]st ja abielundeist. Silma abielundite hulka loetakse [[silmalaud]], [[kulmud]], [[pisaraaparaat]] ja silmamuna liigutavad lihased.<ref>[[Meeli Roosalu]]. ''Inimese anatoomia'', Kirjastus [[Koolibri]], lk 230, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref>
 
==Viited==
75 447

muudatust