Liivimaa kubermang: erinevus redaktsioonide vahel

[[Põhjasõda|Põhjasõjas]] vallutati Lõuna-Eesti ja Liivimaa territoorium [[1710]]. aastal [[Vene tsaaririik|VeneVenemaa tsaaririigi]] poolt, ning Liivimaa ja [[Riia]] linn liideti [[4. juuli]]l 1710 Venemaaga. Pärast Põhjasõda jäi Liivimaal kehtima Rootsi haldussüsteem. Liivimaa kubermang oli 1. järgu haldusüksus [[Venemaa]]l ja üks kolmest [[Balti kubermangud|Balti kubermangust]]. Rootsi loovutas Eestimaa ja Liivimaa alad ametlikult [[Uusikaupunki rahu]]ga [[1721]]. aastal. Liivimaa kubermangule (''Лифляндская губерния'' ehk ''Лифляндия'') [[1796]]–[[1917]] eelnesid: aastail [[1713]]–[[1783]] [[Riia kubermang]]; aastail [[1783]]–[[1796]] [[Riia asehaldurkond]].

[[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] Liivimaa kubermangu haldusaparaadi juhiks oli Riias asuv [[Liivimaa kuberneride loend|Liivimaa kuberner]], kellele allus [[Liivimaa kubermangu valitsus]]<ref>{{cite book |title=Allgemeines Adress-Buch für das Gouvernement Livland und die Provinz Oesel |last=Freyherrn Budberg |first=Karl |authorlink=Karl Woldemar von Budberg|coauthors= |year=1840 |publisher=Müllerschen Buchdruckerei |location= Riga |isbn= |pages= 1–4 |url=http://books.google.com.pk/books?id=YIkyAQAAMAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false#PPA3,M1}}</ref>, kuhu kuulusid kuberner, asekuberner, kaks nõunikku, ober[[fiskaal]] ja kaks sekretäri. Kuberneri juures tegutses nõuandva organina [[Liivimaa Maanõunike Kolleegium]]. Maanõunike kolleegiumi tegevus katkestati aastatel 1785–1796. [[Katariina II]] poolt, asehalduskorra ajal, kuid taastati [[Paul I]] poolt 1796. aastal.