Vikipeedia

Tšiili: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Dexbot (arutelu | kaastöö)
10 796 muudatust
P Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes
tegin ilusamaks
1. rida:
{{keeletoimeta}}
Tšiili presidentaalne vabariik on kodumaaks Eesti ilusaimale tüdrukule Annabel Aavikule. Annabel on elanud Tšiilis juba 16 aastat ning omab nii Eesti kui ka Tšiili kodakondsust. Annabel Aavik on tuntud oma võime poolest poistel põlved nõrgaks muuta, mille muu, kui enda seksikusega. Annabelil on ka mongoliidne parim sõber Kristin Truus, kes vabal ajal harrastab vanemate autoga purjus peaga lume peal driftimas käia. Annabel on hetkel armunud USA multimiljönäri Max Armin Miljanisse.
{{Riik
*
| riiginimi = Tšiili Vabariik
| omastav = Tšiili
| omakeelne_nimi_1 = hispaania | República de Chile |
| mis_lipp =
| mis_vapp =
| vapi_laius = 100px
| asendikaart = CHL orthographic.svg
| deviis =
| riigikeel = [[hispaania keel|Hispaania]]
| ametlik_keel =
| pealinn = [[Santiago]]
| riigipea_ametinimi = President
| riigipea_nimi = [[Michelle Bachelet]]
| valitsusjuhi_ametinimi =
| valitsusjuhi_nimi =
| pindala = 756 950
| rahvaarv = 16 341 929 (2012)
| rahvastiku_tihedus = 22,4
| iseseisvus = [[18. september|18. septembril]] [[1810]]
| valuuta = [[Tšiili peeso|Peeso]] (CLP)
| ajavöönd = [[Maailmaaeg]] −4
| hümn = [[Himno Nacional de Chile]]
| usund =
| üladomeen = [[.cl]]
| telefonikood = 56
| riigikord = [[Presidentaalne vabariik]]
| SKT =
| SKT_elaniku_kohta =
| rok-i_kood = CHI
| märkused =
}}
 
[[Pilt:Pueblo de San Pedro de Atacama 2013-09-21 11-52-31.jpg|thumb|[[Atacama]].]]
'''Tšiili Vabariik''' asub [[Lõuna-Ameerika]] läänerannikul.
 
Tšiili piirneb idas [[Argentina]] ja [[Boliivia]]ga ning põhjas [[Peruu]]ga.
 
Tšiilile kuuluvad ka [[Lihavõttesaar]] ja [[Juan Fernándeze saarestik]] [[Vaikne ookean|Vaikses ookeanis]].
 
Tšiili pindala on 756 950 km². Riigi ulatus põhja-lõuna suunas on umbes 4630 km, kuid ida-lääne suunas on suurim ulatus vaid 430 km.
 
==Riik==
===Haldusjaotus===
 
{|
|-
|[[Pilt:ChileRegions.png|100px|Tšiili piirkonnad]]
|width="10"|
|
{|class="wikitable sortable"
|-bgcolor=#ececec
! Nr !!Piirkond!!Halduskeskus
|-
|XV
|[[Arica y Parinacota piirkond|Arica y Parinacota]]
|[[Arica]]
|-
|I
|[[Tarapacá piirkond|Tarapacá]]
|[[Iquique]]
|-
|II
|[[Antofagasta piirkond|Antofagasta]]
|[[Antofagasta]]
|-
|III
|[[Atacama piirkond|Atacama]]
|[[Copiapó]]
|-
|IV
|[[Coquimbo piirkond|Coquimbo]]
|[[La Serena]]
|-
|V
|[[Valparaíso piirkond|Valparaíso]]
|[[Valparaíso]]
|-
|VI
|[[Bernardo O'Higginsi piirkond|Bernardo O'Higgins]]
|[[Rancagua]]
|-
|VII
|[[Maule piirkond|Maule]]
|[[Talca]]
|-
|VIII
|[[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío]]
|[[Concepción]]
|-
|IX
|[[Araucanía piirkond|Araucanía]]
|[[Temuco]]
|-
|XIV
|[[Los Ríose piirkond|Los Ríos]]
|[[Valdivia]]
|-
|X
|[[Los Lagose piirkond|Los Lagos]]
|[[Puerto Montt]]
|-
|XI
|[[Aiséni piirkond|Aisén]]
|[[Coihaique]]
|-
|XII
|[[Magalhãesi ja Tšiili Antarktika piirkond|Magalhães ja Tšiili Antarktika]]
|[[Punta Arenas]]
|-
|RM
|[[Santiago piirkond|Santiago]]
|[[Santiago]]
|}
|}
 
==Rahvastik==
 
Aastal 2009 oli Tšiili rahvaarv hinnanguliselt 16 970 000.<ref>[http://www.ine.cl/canales/menu/boletines/enfoques/2007/pdf/enfoquepoblacionjulio07.pdf INE: Población de Chile.]</ref> Aastal 2002 oli elanikke 15 050 000.<ref>[http://www.cuestiones.ws/semanal/020602/sem-jun02-02-chile-tercera.htm Censo 2002.]</ref> Rahvastiku tihedus oli 2009. aastal 22,4, 2003. aastal 20,7 in/km².
 
10,7 miljonit ehk 64% rahvastikust moodustavad valged eurooplased.<ref name="Coke">[http://jmg.bmj.com/content/31/9/702.abstract Genetic epidemiology of single gene defects in Chile]</ref> Päritolu järgi on esindatud:
*[[hispaanlased]] (2,2 miljonit ehk 13%)
*[[baskid]] (1,6–4,5 miljonit järeltulijat ehk 10–27% tšiilastest)<ref>[http://www.diariovasco.com/pg060724/prensa/noticias/AlDia/200607/24/DVA-ALD-003.html Diariovasco]</ref><ref>[http://www.deia.com/es/impresa/2008/05/22/bizkaia/ekonomia/469496.php entrevista al Presidente de la Cámara vasca]</ref><ref>[http://www.osasun.ejgv.euskadi.net/r52-20726/es/contenidos/noticia/albis12_257_txile_08_11/es_txile/albis12_257_txile_08_11.html vascos] Ainara Madariaga: Autora del estudio ''"Imaginarios vascos desde Chile La construcción de imaginarios vascos en Chile durante el siglo XX"''.</ref><ref>[http://www.euskonews.com/0072zbk/gaia7204es.html Basques au Chili.]</ref><ref>''Contacto Interlingüístico e intercultural en el mundo hispano.instituto valenciano de lenguas y culturas. Universitat de València Cita: "Un 20% de la población chilena tiene su origen en el País Vasco"''</ref><ref>[http://www.empresariosvascos.cl/boletines/2008-11-03-BOLETIN-EMPREBASK.pdf La población chilena con ascendencia vasca bordea entre el 15% y el 20% del total, por lo que es uno de los países con mayor presencia de emigrantes venidos de Euskadi]</ref><ref>[http://www.euzkoetxeachile.cl/libros/04-De%20los%20Vascos%20Onati%20y%20los%20Elorza-2.pdf El 27% de los chilenos son descendientes de emigrantes vascos.] DE LOS VASCOS, OÑATI Y LOS ELORZA ''Waldo Ayarza Elorza''</ref><ref> [http://www.euskalkultura.com/noticias/jon-erdozia-nuevo-delegado-en-chile-iniciativas-vasco-chilenas-como-emprebask-son-exportables-a-otros-paises?language_sync=1 Presencia vasca en Chile.]</ref>
*[[prantslased]] (800 000 järeltulijat)<ref>[http://www.karnobooks.com/cgi-bin/karno/5814.html 5% de los chilenos tiene origen frances.]</ref>
*[[itaallased]] (800 000 järeltulijat
*[[iirlased]] (700 000 järeltulijat)<ref>[http://www.biografiadechile.cl/detalle.php?IdContenido=1673&IdCategoria=91&IdArea=488&TituloPagina=Historia%20de%20Chile Historia de Chile, Británicos y Anglosajones en Chile durante el siglo XIX]. Vaadatud 20. novembril 2009</ref>
*[[sakslased]] (500 000–600 000 järeltulijat)<ref>[http://www.embajadaconsuladoschile.de/index.php?option=com_content&view=article&id=50&Itemid=60&lang=de Saksamaa saatkond Tšiilis]</ref>
*[[horvaadid]] (380 000 järeltulijat)<ref>[http://hrvatskimigracije.es.tl/Diaspora-Croata.htm Diaspora Croata]</ref><ref>[http://www.matis.hr/vijesti.php?id=2265 Splitski osnovnoškolci rođeni u Čileu]</ref>
*[[inglased]] (350 000–420 000 järeltulijat)<ref>[http://www.galeon.com/typepad/ Inmigración Inglesa en Chile.]</ref>
*[[kreeklased]] (120 000 järeltulijat)<ref>[http://viajerosgriegos.ar.vg/ Embajada de Grecia en Chile]</ref>
*[[araablased]] (700 000 järeltulijat)<ref>[http://www.aurora-israel.co.il/articulos/israel/Titulares/24782/ En Chile viven unas 700.000 personas de origen árabe y de ellas 500.000 son descendientes de emigrantes palestinos que llegaron a comienzos del siglo pasado y que constituyen la comunidad de ese origen más grande fuera del mundo árabe.]</ref><ref>[http://www.blog-v.com/arabesenchile/ Arabes de Chile]</ref>
* maputšed moodustavad tänapäeval umbes 4% Tšiili elanikest, teised indiaanihõimud kokku veel umbes 0,5%.<ref>[http://www.rfi.fr/actues/articles/102/article_8132.asp Pueblos originarios por Eduardo Febbro]</ref>
 
== Ajalugu ==
 
Põhja poolt tulnud [[indiaanlased]] asustasid tänapäeva Tšiili ala umbes 10 000 aastat tagasi. Tuntuim indiaanihõim Tšiilis oli [[maputšed]]. Oma riiki Tšiili indiaanlastel ei tekkinud.
 
[[Inkad]] ühendasid lühikeseks ajaks oma riigiga Tšiili põhjaosa, kuid üldiselt seisid maputšed inkade vallutusplaanidele korralikult vastu, hoolimata riikluse puudumisest. Verine kolmepäevane [[Maule lahing]] peatas inkade vallutused [[Maule jõgi|Maule jõel]].
 
Esimene eurooplane, kes jõudis Tšiilisse, oli [[Fernão de Magalhães]], kes läbis Lõuna-Tšiilis [[Tulemaa]]d mandrist eraldava väina, mis hiljem nimetati tema järgi. Järgmisena jõudis Tšiilisse [[konkistadoor]] [[Diego de Almagro]], kes [[kuld]]a otsides jõudis siia [[Peruu]]st. Tšiili vallutas üks [[Francisco Pizarro]] [[ohvitser]]e [[Pedro de Valdivia]] [[1540]]. [[12. veebruar]]il [[1541]] asutas Valdivia [[Santiago]] linna. Ehkki [[hispaanlased]] ei leidnud Tšiilist kulda ega [[hõbe]]dat, taipasid nad Kesk-Tšiili väärtust [[põllumajandus]]e seisukohalt ja Tšiili sai osaks [[Peruu asekuningriik|Peruu asekuningriigist]].
 
Eurooplased ei hõivanud Tšiilit korraga, vaid vähehaaval. Maputšed olid väikesearvulised, kuid avaldasid visa vastupanu. [[1553]]. aastal alanud ülestõusu käigus tapsid nad Valdivia ja hävitasid hulga eurooplaste asundusi. Järgmised suured ülestõusud toimusid [[1598]] ja [[1655]]. Iga ülestõus lõppes koloonia lõunapiiri nihutamisega kaugemale põhja poole. Vangistatud maputšedest ei olnud tööjõuna kasu ja nii aitas maputšede vastupanu kaasa [[orjandus]]e keelustamisele Tšiilis [[Hispaania]] kuninga poolt [[1683]]. Sellest hoolimata jäid hispaanlaste ja maputšede suhted pingelisteks.
 
Tšiili oli üsna väike koloonia. Ta oli piiratud läänest ookeaniga, lõunast maputšedega, idast [[Andid]]ega ja põhjast [[Atacama kõrb]]ega. Seetõttu sai Tšiili üheks kõige homogeensemaks ja tsentraliseeritumaks [[koloonia]]ks Hispaania Ameerikas. Lisaks maputšedele ohustasid Tšiilit ka teised Euroopa riigid, näiteks vallutas [[Francis Drake]] [[1578]] Tšiili peamise sadama [[Valparaiso]]. Seepärast oli Tšiilil suhteliselt suur sõjavägi.
 
Koloniaalperioodi lõpuks elas Tšiilis umbes pool miljonit inimest, kellest 300 000 olid [[mestiits]]id ja 150 000 [[kreool]]id.<ref>[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/111326/Chile Chile]. [[Encyclopædia Britannica]] (inglise keeles)</ref>
 
Tšiili iseseisvumisele aitas kaasa see, et [[Napoleon]]i vend [[Joseph Bonaparte]] usurpeeris [[1808]] Hispaania trooni. [[18. september|18. septembril]] [[1810]] moodustati Tšiilis rahvuslik [[hunta]], kes kuulutas Tšiili autonoomseks [[vabariik|vabariigiks]] Hispaania kuningriigi koosseisus. Oma riigipeaks tunnistasid nad Hispaania kukutatud kuninga [[Fernando VII]].
 
==Vaata ka==
*[[1962. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]
*[[2010. aasta Tšiili maavärin]]
*[[2010. aasta Tšiili kaevandusõnnetus]]
*[[Tšiili jalgpallikoondis]]
*[[Tšiili veinid]]
 
==Viited==
{{viited}}
 
==Välislingid==
{{Vikisõnastikus}}
{{Commonskat-tekstina|Chile}}
*[http://www.thisischile.cl/ Tšiili ametlik koduleht]
 
{{Ameerikariigid}}
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Tšiili"