Erinevus lehekülje "Pagulus" redaktsioonide vahel

Lisatud 769 baiti ,  6 aasta eest
resümee puudub
[[Pagulus]] on sunnitud kodumaalt lahkumine kodumaalt. Põhjusteks tagakiusamine (hirm tagakiusamise ees) rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu; lahkumine sõjategevuse eest; põgenemine looduskatastroofide eest. Kodumaalt põgenenu on [[pagulane]].
 
Hinnaguliselt on 2013. a seisuga maailmas 51.2 miljonit inimest, kes on olnud sunnitud oma kodust lahkuma tagakiusamise, konfliktide, vägivalla ning inimõiguste rikkumiste tõttu. 16.7 miljonit neist on [[pagulased]], 33.3 miljonit sisepõgenikud ning 1.2 miljoni inimest varjupaigataotlejad, kelle taotlust ei oldud rahuldatud.<ref>http://www.unhcr.org/5399a14f9.html</ref>
 
[[File:An Aerial View of the Za'atri Refugee Camp.jpg|thumb|350px|Süüria kodusõja põgenikelaager Za'atri, Jordan]]
== Definitsioon ==
 
Pagulus üldiselt on sunnitud lahkumine kodumaalt. Ajalooliselt on paguluse ja pagulase definitsioon varieerunud ajas ja kohas. Teise maailmasõja tagajärjel tekkinud väga suured põgenike massid tekitasid vajaduse pagulasstaatuse määratlemiseks rahvusvaheliselt. Rahvusvahelise õiguse järgi, 1951. aastal Genfis vastu võetud [[ÜRO]] [[pagulasseisundi konventsioon]]i kohaselt on pagulane inimene, kes põhjendatult kardab tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast, viibib väljaspool kodakondsusjärgset riiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada sellelt riigilt kaitset, või kes nimetatud sündmuste tagajärjel viibib kodakondsusetuna väljaspool oma endist asukohariiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda. <ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/78623 Pagulasseisundi konventsioon], RT II 1997, 6, 26</ref> Sellest määratlusest jäävad välja keskkonna tingimuste tõttu kodumaalt lahkuma sunnitud [[keskkonnapõgenikud]] ning isikud, kes on küll sunnitud lahkuma, kuid sätestatud tingimustele ei vasta.
 
== Olulised mõisted ==
 
Pagulus'''Pagulane''' üldiselt on sunnitud lahkumine kodumaalt(i.k. Ajalooliseltrefugee) on paguluse ja pagulase definitsioon varieerunud ajas ja kohas. Teise maailmasõja tagajärjel tekkinud väga suured põgenike massid tekitasid vajaduse pagulasstaatuse määratlemiseks rahvusvaheliselt. Rahvusvaheliserahvusvahelise õiguse järgi, 1951. aastal Genfis vastu võetud [[ÜRO]] [[pagulasseisundi konventsioon]]i kohaselt on pagulane inimene, kes põhjendatult kardab tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast, viibib väljaspool kodakondsusjärgset riiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada sellelt riigilt kaitset, või kes nimetatud sündmuste tagajärjel viibib kodakondsusetuna väljaspool oma endist asukohariiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda. <ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/78623 Pagulasseisundi konventsioon], RT II 1997, 6, 26</ref>. SellestKuni määratlusestpagulusstaatuse jäävadkinnitamiseni väljasihtriigi keskkonna tingimuste tõttu kodumaalt lahkuma sunnitud [[keskkonnapõgenikud]] ning isikud, kespoolt on küllvälismaalane sunnitud lahkuma,'''varjupaigataotleja'''. kuid sätestatud tingimustele ei vasta.
'''Pagulane''' (i.k. refugee) on välismaalane, kes vastab 1951. aasta Genfi Pagulasseisundi konventsioonis sätestatud tingimustele ja kellele on [[Politsei- ja Piirivalveamet]] andnud seetõttu pagulase staatuse.
 
'''Varjupaigataotleja''' (i.k. asylum seeker) – välismaalane, kes on esitanud varjupaiga ja elamisloataotluse, mille suhtes ei ole Politsei- ja Piirivalveamet otsust teinud.<ref> https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS, § 3 </ref>
 
'''Sisepõgenikud''' (i.k. internally displaced person '''IDP''') lahkuvad kodust samal põhjusel, mis pagulasedki, kuid nad jäävad elama sama riigi piiridesse.
'''Rahvusvahelise kaitse saaja''' (i.k. beneficiary of international protection) on välismaalane, keda on tunnustatud pagulasena, täiendava kaitse- või ajutise kaitse saajana ning kellele on antud Eesti elamisluba. <ref>https://www.politsei.ee/et/teenused/rahvusvaheline-kaitse/varjupaiga-taotlemine/ </ref>
 
[[Keskkonnapõgenikud]] (i.k. environmental migrant) on sunnitud kodu jätma keskkonna tingimuste, enamasti looduskatastroofide, tõttu.
'''Täiendava kaitse saaja''' (i.k. recipient of subsidary protection) on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu. <ref> https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS, § 4 </ref>
 
== Statistika ==
 
== Ajalugu ==
 
Ajalooliselt kerkis paguluse probleem rahvusvahelisele areenile 20. sajandil. Paguluse määratlus on eri ajas ja kohas erinenud. Pagululaste määratlemise vajadus tekkis [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] tulemusel vajadusega eristada oma koduriigi kaitse kaotanud migrante teistest migrantidest. <ref>Adam Kuper, Jessica Kuper. ''The Social Science Encyclopedia'', New York: Taylor & Francis Group, 2010.</ref> [[Rahvasteliit]] sõlmis mitmeid rahvusvahelisi kokkuleppeid, mille alusel määrati pagulased erijuhtumite järgi kategooriatesse konkreetse päritoluriigi ning kodumaalt pagemise põhjusel. <ref>https://www.politsei.ee/dotAsset/25136.pdf</ref> [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tulemusel tekkinud väga suured põgenike massid tekitasid vajaduse uue ühese pagulasstaatuse määratluse järgi. 1951. aastal võeti Genfis vastu [[ÜRO]] [[pagulasseisundi konventsioon]]. Konventsioon hõlmas inimesi, kes olid pagenud sündmustes enne 1951. aasta 1.jaanuari [[Euroopas]]. [[Dekolonisatsioon|Dekolonisatsiooni]] sündumuste tagajärjel tekkinud uued põgenemissituatsioonid paisutasid pagulusprobleemi ülemaailmseks. 1967. aasta lisati konventsioonile pagulasseisundi protokoll, millega laienes kehtivus ka välja poole Euroopat ning tühistas 1951. a ajapiirangu.
 
== Organisatsioonid ==
64

muudatust