Vene-Rootsi sõda (1656–1658): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Dexbot (arutelu | kaastöö)
P Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes
Resümee puudub
9. rida:
|osaline1=[[Pilt:Lilla riksvapnet.svg|25px]] [[Rootsi]]
|osaline2=[[Pilt:Herb Moskovia-1 (Alex K).svg|25px]] [[Moskva tsaaririik]]<br />[[Kuramaa hertsogiriik]]
|väejuht1=[[Pilt:Lilla riksvapnet.svg|25px]] [[Magnus Gabriel De la Gardie]]<br />[[Pilt:Lilla riksvapnet.svg|25px]] [[Gustaf Adolf Lewenhaupt]]
|väejuht2=[[Pilt:Herb Moskovia-1 (Alex K).svg|25px]] [[Aleksei I Mihhailovitš]]<br />[[Pilt:Herb Moskovia-1 (Alex K).svg|25px]] [[Afanassi Ordin-Naštšokin]]<br />[[Pilt:Herb Moskovia-1 (Alex K).svg|25px]] [[Aleksei Trubetskoi]]
|jõud1=
|jõud2=
17. rida:
|märkused=Vallisaare vaherahu kestis kuni 1660. aastani ja 1661. aastal lõpetas sõjategevuse [[Vene-Rootsi sõda (1656–1661)|Vene-Rootsi sõjas]] [[Kärde rahu]]
}}
'''Vene-Rootsi sõda (1656–1658)''' oli aastatel 1656–1661 [[Vene tsaaririik|VeneMoskva tsaaririigi]] ja [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] vahel toimunud sõjategevus ülemvõimu pärast [[Liivimaa]]l, osa [[Teine Põhjasõda|Teisest Põhjasõjast]]. Samal ajal pidas Vene tsaaririik sõda [[Rzeczpospolita]]ga ([[Poola-Vene sõda (1654–1667)]]).
[[Pilt:Magnus Gabriel De la Gardie (ur Svenska Familj-Journalen).png|thumb|[[Magnus Gabriel de la Gardie]]]]
==Eellugu==
1654. aastal algas VeneMoskva tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel Ukraina ja Lõuna-Venemaa territooriumite pärast [[Poola-Vene sõda (1654–1667)|Poola-Vene]] ehk [[Kolmeteistkümneaastane sõda]].
[[Pilt:Alexis_I_of_Russia_(Hermitage).jpg|thumb|[[Venemaa tsaar]] [[Aleksei Mihhailovitš]]]]
VenelasteMoskva tsaaririigi ülekaalukad väed sisenesid, kokkuleppel Ukraina kasakate hetmani [[Bogdan Hmelnõtski]]ga, Ukrainasse ja [[Leedu Suurvürstiriik]]i. Olulisim piirikindlus Poola [[Smolensk]] langes peagi vene vägede kätte ning nende väed rüüstasid tugevalt LeedutLeedu alasi. Poola oli võimetu midagi otsustavat selle vastu ette võtma, ehkki viimaks oli hakatud moodustama suuremaid väeüksusi.
 
VeneMoskva tsaaririigi vägede kiire edu jahmatas aga [[Rootsi]]t, kes kartis, et Poola täieliku kokkuvarisemise korral haarab too [[Läänemeri|Läänemere]] idarannikul kiirelt ülemvõimu. Et seda takistada, otsustas kuningas [[Karl X]] enne ise kogu läänepoolse Poola vallutada. Rootsi väed liikusid [[1655]]. aastal [[Ees-Pommeri]]st ja [[Liivimaa]]lt [[Rzeczpospolita]] aladele ning vallutasid kiiresti enamiku Moskva vägede poolt alistamata jäänud aladest. Karl kuulutas end ka ([[Radziwill]]ide toetusel) [[Leedu suurvürst]]iks. Aasta lõpuks olid poolakate kätte tähtsamatest linnadest jäänud vaid [[Lviv]] ja [[Gdańsk|Danzig]] (Gdańsk). Jan Kazimierz lahkus pagendusse [[Sileesia]]sse ja Poolat valmistuti juba laiali jagama (kuningatrooni pakuti seejuures [[Habsburgid]]ele).
{{Vaata|Uputus (Poola)}}
 
38. rida:
==Sõjategevus Ingerimaal==
1656. aasta alanud Rootsi–Vene sõjas hõivasid [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]] väed 1658. aasta alguses [[Vasknarva]] ning ründasid ka [[Narva linnus]]t, [[Jamburg]]i ja [[Koporje]]t.
==Sõjategevus Lõuna-Eestis==
Vürst [[Aleksei Trubetskoi]] 40.000 mehelise väega [[Kokenhusen]]ist piiras [[Tartu piiramine (1656)|Tartu piiramine]]. Linna kaitsesid ainult 200 Rootsi soldatit, 200 kodanikku ja 100 ratsameest ning linnale appi tõtanud abiväed löödi tagasi. Tartu langes venelaste kätte 12. oktoobril 1656. aastal kommandant [[Lars Flemming]] alistumise järel.
 
[[9. juuni]]l [[1657]] toimus [[Liivimaa]]l [[Valga lahing]], milles [[Rootsi]] sõjavägi võitis [[Pihkva]] suurvojevood ja kindral [[Matvei Vassiljevitš Šeremetev|Matvei Šeremetev]]i (1629–1657) juhitud [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] väge.
 
1657. aasta augustikuus ajas [[Magnus Gabriel de la Gardie]] venelased Pärnu all põgenema ja tungis Pihkva piirkonda.
[[Pilt:Rahumajake.jpg|thumb|260px|Kärde rahumajake]]
==Sõja lõpp==
[[1658]]. aasta lõpus sõlmitud Rootsi ja VenemaaMoskva tsaaririigi vahel [[Narva]] lähedal [[Vallisaare mõis]]as [[Vallisaare vaherahu]]ga, lepiti kolkkukokku kolmeaastases [[vaherahu]]s. Vaherahu sõlmimise järel Moskva tsaaririigiga, jätkus aga Rootsi sõjategevus Liivimaa aladel, [[Teine Põhjasõda|Teises Põhjasõjas]] [[Rzeczpospolita]]ga.
 
[[1661]]. aastal sõlmitud [[Kärde rahu]] tühistas Vallisaare vaherahu ja taastas selle eelse [[Stolbovo rahu]]ga määratletud piiri Rootsi kuningriigi ja Moskva suurvürstiriigi vahel.