Aatom: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
31. rida:
|}
|}
'''Aatomiks''' ([[vanakreeka keel|vanakreeka]] sõnast ''ἄτομος'' (''átomos'') 'jagamatu'. Sõna koosneb kahest osast: ''A'' eitust tähistav eesliide ja ''tomos'' (pooleks) lõikama) nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava [[keemiline element|keemilise elemendi]] [[keemilised omadused]]. Aatomid võivad [[keemiline aine|aines]] esineda üksikuna või [[molekul]]ideks liitununa.
 
[[Keemia]] piirides on aatom jagamatu, füüsikaliste vahenditega aga saab teda lahutada [[elementaarosakesed|elementaarosakesteks]]. Aatomi ehitust võivad muuta looduslikud [[radioaktiivsus|radioaktiivsed]] protsessid ja aatomite pommitamine elementaarosakestega.
100. rida:
[[Atomistika]] pärineb [[vanakreeka filosoofia]]st. [[Aine ehitus]]t püüti kindlaks teha arutluste teel. Näiteks [[Anaxagoras]] pidas ainet [[lõputu jagatavus|lõputult jagatavaks]].
 
[[Leukippos]] ja tema õpilane [[Demokritos]] aga leidsid, et see on loogiliselt võimatu. Seetõttu nad oletasid, et aine koosneb väikestest jagamatutest osadest, mida nad hakkasid nimetama aatomiteks[[aatom (filosoofia)|aatom]]iteks ning mida nad eristasid neid ümbritsevast [[tühjus]]est. Leukippos lähtus tõsiasjast, et [[liikumine]] on olemas. Järelikult peab olema koht, milles liigutakse, ja see peabki olema tühjus. Aine osad peavad aga tühjusest erinema. Kui aine oleks lõputult jagatav, peaks aine osakeste vahel olema tühjus ning osakesed ise oleksid lõpmata väikesed, mis ei ole võimalik.
 
Kuigi aatomid on füüsiliselt jagamatud, on nad matemaatiliselt jagatavad ja neil on [[kuju]]. Leukippose järgi koosnevad kõik aatomid ühest ja samast ainest ning erinevad ainult kuju poolest.