Redaktsioon: 2. detsember 2014, kell 00:31 redigeeri JPoljakova (arutelu \| kaastöö) 16 muudatust Uus lehekülg: ''''Põlevkivi poolkoks''' on põlevkivi utmisel saadav tahke jääkaine.<br /> Tänapäeval tegelevad põlevkivi tootmisega peamiselt Brasiilia...'		Redaktsioon: 2. detsember 2014, kell 00:39 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 891 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Põlevkivi poolkoks''' on [[põlevkivi]] [[kuivdestillatsioon\|utmisel]] saadav [[tahke]] jääkaine.~~<br />~~ Tänapäeval tegelevad põlevkivi tootmisega peamiselt [[Brasiilia]], [[Hiina]] ja [[Eesti]]. Neist Eesti kaevandab umbes 70% maailma põlevkivist ja selle põhiliseks tootmisjäägiks on põlevkivi poolkoks. <ref name="%">[http://ec.europa.eu/research/energy/pdf/synergy_vol2_en.pdf Non-Nuclear Energy Research in Europe]</ref> Nõnda käsitleb antud artikkel ~~poolkoksi~~[[poolkoks]]i üldisi omadusi Eesti näitel.~~<br />~~ ~~[[Põlevkivi]]st~~Põlevkivist saadav poolkoks on musta värvi teradest koosnev aluseline aine, mille [[pH]] jääb 12–13 vahele. Koguproovis on keskmiselt 39% niiskust ja 61% kuivainet (orgaaniline osa 13% ja mineraalosa 87%). Mineraalide hulgas on CaO, SiO<sub>2</sub>, CO<sub>2</sub>, Al<sub>2</sub>O<sub>3</sub>, Fe<sub>2</sub>O<sub>3</sub>, MgO, H<sub>2</sub>O (hüdroksiidides), K<sub>2</sub>O, S, TiO<sub>2</sub>, P<sub>2</sub>O<sub>5</sub>. Orgaaniline osa sisaldab süsinikku, [[termobituumen]]i, madalmolekulaarseid ühendeid ja [[kerogeen]]i. <ref name="test">[http://www.eestiloodus.ee/artikkel354_347.html Põlevkivikeemia ohtlikke jäätmeid saab taaskasutada] Eesti Loodus. Mai 2003</ref> Poolkoksi on võimalik kasutada mitut moodi tänu selle omadustele: mehaaniliselt nõrk, tahke [[poorsus\|poorne]], suhteliselt suure [[lendained\|lendainete]] saagisega ja väga hõlpsasti süttiv jääk. Seda on proovitud kasutada [[kütus]]ena, [[kompost]]ituna ja ehitusmaterjalide tootmisel. Poolkoks sobib esmajoones energeetiliseks toormeks. [[Viru Keemia Grupp\|Viru Keemia Grupi]] (VKG) labor on teinud uuringu, mille andmete järgi selgus, et poolkoksi [[kütteväärtus]] on 800–1000 kcal/kg. [[AS Kunda Nordic Tsement\|AS-is Kunda Nordic Tsement]] tehtud katsed näitavad, et poolkoksi saab kasutada, kui seda segada põlevkivi või [[kivisüsi\|kivisöe]]ga. 50. rida: === Mõju õhule === Poolkoksi põletamisel eralduvad [[emissioonid]], nagu CO<sub>2</sub> ja SO<sub>2</sub>, ning lendub orgaanilisi ühendeid ja raskmetalle. Kõik need on saasteained, mis reostavad õhku. <ref name="rannik">[http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=print&sid=4510 Poolkoksimägede sulgemine hävitab 80 hektarit haljastust] Põhjarannik. Jaanuar 2007</ref> Eestis on kõige problematilisemaks piirkonnaks alati peeti Ida-Virumaad, kus on arenenud energiatööstus, mis tekitab kuni 85% lendavatest saasteainetest. <ref name="loodus">[http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15896/m%C3%B5tlep_riho.pdf Composition and diagenesis of oil shale industrial solid wastes], Riho Mõtlep. Doktoritöö.</ref> Põhilisteks Kohtla-Järve välisõhu kvaliteeti mõjutavateks saasteaineteks on fenool (hüdroksübenseen – C<sub>6</sub>H<sub>5</sub>OH), [[vesiniksulfiid]] (H<sub>2</sub>S) ja [[formaldehüüd]] (CH<sub>2</sub>O).<ref name="öko">TPÜ Ökoloogia Instituut Kirde-Eesti osakond. Viru Õlitööstus AS tehnoloogiliste protsesside keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne. Töö nr 73-04-VÕT. Jõhvi, november 2004 </ref> Kahjulike orgaaniliste saasteainete sattumine õhku võib toimuda poolkoksimägede nõrgveest või utmise vedelproduktide lahtistest mahutitest. Kuival ajal tugeva tuule tõttu võib poolkoksimägedest tõusev tolm samuti õhku reostada. Selle piiramiseks või õhu reostuse vältimiseks tuli mäed haljastada. <ref name="loodus">[http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15896/m%C3%B5tlep_riho.pdf Composition and diagenesis of oil shale industrial solid wastes], Riho Mõtlep. Doktoritöö.</ref> 57. rida: == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * R. Mõtlep, K. Kirsimäe, P. Talviste, E. Puura, J. Jürgenson (2007). [http://www.kirj.ee/public/oilshale/oil-2007-3-2.pdf Mineral composition of Estonian oil shale semi-coke sediments] Oil Shale [[Kategooria:Põlevkivi]]

Põlevkivi poolkoks: erinevus redaktsioonide vahel