|
== Loodus ==
=== Geoloogiline ehitus ===
Erinevalt muustülejäänud [[Põhjala]]st on Islandi loodusmaistu geoloogiliselt noor. Island on [[vulkaan]]iline saar [[ookeani keskahelik]]ul, mis on tekkinud [[Põhja-Ameerika laam]]a ja [[Euraasia laam]]a piiril. [[Atlandi ookeani keskahelik]]u [[vulkaanipurse|vulkaanipursked]] osutusid sellel mäestikulõigul nii aktiivseksaktiivseteks, et lõpuks kerkisid ookeani kohale [[laava]]- ja [[vulkaaniline tuhk|tuha]]massid, ningmillest tekitasidtekkis saaresaar. Aktiivsuse põhjuseks on ilmselt see, et Island ei asetse mitte üksnes ookeani keskahelikul, vaid asub ka [[Kuum täpp|kuuma täpi]] ala kohalalal.
Islandi saar koosneb enamasti 400–600 m kõrgusest [[laavaplatoo]]st, kuigi seal leidub ka [[kihtvulkaan]]e. Platoo on algusest peale täis lõhesid, mis jagavad selle üksikuteks osadeks.
=== Vulkaanid ===
PraegusajaHetkel aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum [[Laki]], milles on umbes 25 km pikkune lõhe, millest siit-sealt,kust võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskablaavat tuhkavoolab ja voolabtuhka väljaõhku laavatlendub.
Kihtvulkaanidest on tuntuim [[Hekla]], kõrgeim aga [[Hvannadalshnjúkur]] (Öræfi, [[Öræfajökull]]; 2119 m).
Pisikesi purskeid on saarel peaaegu pidevalt, ohtlikke esineb iga 5–6 aasta tagant. [[2010]]. aasta aprillis alanud [[Eyjafjallajökull]]i vulkaanipurse põhjustas Euroopas lennuliikluse seiskumise.
Tihti onesineb Islandil ka nõrku [[maavärin]]aid, kuid need on nõrgad.
=== Mandrijäätumine ===
=== Kliima ===
Islandi kliimat mõjutavad asendasetus lähispolaarsetel [[laiuskraad]]idel, sooja [[Põhja-Atlandi hoovus]]e haru edelarannikul ja külma [[Ida-Grööni hoovus]]e harud põhja- ning idarannikul, samuti saare [[absoluutne kõrgus|absoluutsed kõrgused]] saarel. Asendi tõttu saab Island P[[päike|äike]]selt vähe sooja isegi suvel. Rannikulgi on [[suvi]] lühike ja vilu. [[Laavaplatoo]]del on suvi märksa jahedam, jökullidejäämütside otsas seda aga polegi. [[Talv]] on Põhja-Atlandi hoovuse mõjul siiski suhteliselt pehme. [[Sademed|Sademeid]] toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid.
=== Meri ja siseveed ===
[[Meri]] Islandi ümber ei [[jäätumine|jäätu]], kuid põhja- ja idarannikule kannab Ida-Grööni hoovus vahel talviti [[triivjää]]d. Karmidel talvedel võib see [[fjord]]id ummistada ja [[laevaliiklus]]e katkestada.
Laevaliikluseks on parimad tingimused on läänerannikul.
==== Jõed ====
Rannikualadel leidub tihedalt väikseidväikeseid ojasid. Suuremad jõed lähtuvad liustikest ja voolavad laavaplatoo lõhede kohale tekkinud [[org|orge]] pidi. Suvel, kui [[liustik]]uääred sulavad, on nadjõed rohkeveelisedveerohked, vesi aga on [[moreen]]ist ja [[liiv]]ast sogane. Talvel jäävad need veevaeseks ja vesi selgineb.
Seal, kus jõed laskuvad alla platoo [[pangas]]telt või [[laavavool]]udelt, paiknevad [[kärestik]]ud või maalilised [[juga|joad]]. 44 meetri kõrgune [[Dettifoss]] on kõige veerikkam juga Euroopas.
==== Järved ====
[[Järv]]i on Islandil vähe. Üle 5 ruutkilomeetrisekm² pindalaga järvi on 27. Suurim järv on [[Þórisvatn]] (88 km²), suurim looduslik järv on [[Þingvallavatn]] (84 km²).
=== Taimed ===
[[Taimed]] katavad vaid väiksematväikest osa saarest. Liustikel ei kasva midagi, peaaegu paljad on ka [[liivik]]ud ja sisemaa [[laavaväli|laavaväljad]]. Põhja- ja idarannikut katab enamasti [[tundra]]taimestik, märjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud [[niit|niidud]] [[turbamuld]]adel. Õiget metsa pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud. Vähesedki suuremad puud raiusid viikingid pärast saare asustamist maha.
=== Loomad ===
[[Pilt:Icelandic ponies2.jpg|pisi|[[Islandi hobune]] on Islandilt pärit hobusetõug.]]
Islandit ümbritsevates vetes esinebon esindatud 17 [[vaalalised|vaala]]liiki ja mitu [[hüljes|hülge]]liiki.
[[Maismaaimetajad|Maismaaimetajatest]] elas saarel enne inimasustuse teket vaid [[polaarrebane]].
| 