'''Jakob Knopken''' (ka '''Jacobus Knopken''' või '''Knöpken'''; [[1470. aastad]] – pärast [[1524]]) oli [[saksa]] päritolu vaimulik, umbes [[1520]] – [[1523]] ning oli sunnitud 1523. aastal Riia toomkapiitlist lahkuma. Ta on ka ainus teadaolev Liivimaa toomhärra, kes usulistel põhjustel oli kapiitlist sunnitud lahkuma.
Jakob Knopken oli Liivimaa esimese luterliku jutlustaja ja teoloogi [[Andreas Knopken]]i noorem vend, kes pärines, nagu vendki, [[Saksimaa]]lt [[Sonnenburg]]ist. Ta õppis koos oma vennaga [[Treptow]]' koolis, kus rektoriks oli hilisem reformaator [[Johannes Bugenhagen]] ning oli aastatel [[1508]]–[[1509]] oli ta Treptowis jutlustaja. Mõni aasta hiljem sai temast [[Riia]] Peetri kiriku jutlustaja. [[1520]]. aasta paiku sai temast ka Riia toomkapiitli liige.
Esialgu olid Knopkeni vaated ilmselt pigem katoliiklikud, kuid venna mõjul, kes alates [[1521]]. aasta sügisest Riias uut usuõpetust jutlustama hakkas, kujunesid ka tema vaated reformaatorlikeks. Ta asus oma venda katoliiklike toomhärrade ja teiste vaimulike eest kaitsma, kuid sattus seetõttu viimaks ise surve alla ning oli sunnitud 1523. aastal Riia toomkapiitlist lahkuma. Ta on ka ainus teadaolev Liivimaa toomhärra, kes usulistel põhjustel oli kapiitlist sunnitud lahkuma.
Pärast toomhärrakohast ilmajäämist läks Knopken tagasi Saksamaale ning [[1524]]. aastal asus ta õppima [[Wittenberg]]i ülikoolis. See on ka viimane teadaolev teade tema kohta.
