Redaktsioon: 28. oktoober 2014, kell 03:45 redigeeri Dexbot (arutelu \| kaastöö) 10 796 muudatust P Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 30. november 2014, kell 23:33 redigeeri eemalda Nimelik (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 6195 muudatust →‎Antiikaja atomistika Uuem muudatus →
100. rida: [[Atomistika]] pärineb [[vanakreeka filosoofia]]st. [[Aine ehitus]]t püüti kindlaks teha arutluste teel. Näiteks [[Anaxagoras]] pidas ainet [[lõputu jagatavus\|lõputult jagatavaks]]. [[Leukippos]] ja tema õpilane [[Demokritos]] aga leidsid, et see on loogiliselt võimatu. Seetõttu nad oletasid, et aine koosneb väikestest jagamatutest osadest, mida nad hakkasid nimetama [[aatom ~~(filosoofia)~~\|aatom]]iteks ning mida nad eristasid neid ümbritsevast [[tühjus]]est. Leukippos lähtus tõsiasjast, et [[liikumine]] on olemas. Järelikult peab olema koht, milles liigutakse, ja see peabki olema tühjus. Aine osad peavad aga tühjusest erinema. Kui aine oleks lõputult jagatav, peaks aine osakeste vahel olema tühjus ning osakesed ise oleksid lõpmata väikesed, mis ei ole võimalik. Kuigi aatomid on füüsiliselt jagamatud, on nad matemaatiliselt jagatavad ja neil on [[kuju]]. Leukippose järgi koosnevad kõik aatomid ühest ja samast ainest ning erinevad ainult kuju poolest. 108. rida: Demokritose õpetuse võtsid osalt üle [[epikuurlased]]. Seda esitab muu hulgas [[Lucretius]] oma poeemis "[[De rerum naturae]]". [[Aristoteles]] atomistikat ei pooldanud. Seetõttu ei olnud atomistika antiikajal väga mõjukas ning vajus keskajal kristlikus maailmas (kuid mitte islamimaailmas) hoopis unustusse. ===Uusaja atomistika===

Aatom: erinevus redaktsioonide vahel