Saksamaa 1945–1949: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Pisiparandused |
||
32. rida:
[[20. november|20. novembrist]] 1945 – [[1. oktoober|1. oktoobrini]] [[1946]] toimus [[Nürnbergi protsess]], kus mõisteti kohut [[Kolmas Reich|Hitleri Saksamaa]] partei-, riigi- ja sõjaväejuhtide üle. Kaksteist kohtualust mõisteti surma, kolm said eluaegse vanglakaristuse ning neljale määrati vanglakaristus. Kolm kohtualust mõisteti õigeks.
Saksamaa jagamisega [[okupatsioon]]itsoonideks ei taotletud selle killustamist, vastupidisel arvamusel oli [[NSV Liit]]. Loodi [[Liitlaste Kontrollnõukogu]], mille ülesandeks oli
[[USA]], [[Prantsusmaa]] ja Suurbritannia tsoonides teostati [[1948]]. aastal [[rahareform]], mis ei meeldinud NSV Liidule ja Stalin otsustas liitlaste [[garnison]]i [[Lääne-Berliin]]ist välja tõrjuda. Selleks suleti [[Nõukogude sõjaväeadministratsioon Saksamaal|Nõukogude sõjaväeadministratsiooni poolt Saksamaal]] kõik Berliini lääneliitlaste okupatsioonitsoonidega ühendanud raud- ja maanteed. [[Berliini blokaad]] algas [[24. juuni]]l 1948 ja kestis 324 päeva, lõppedes mais [[1949]]. Berliini varustamiseks organiseerisid Lääneriigid [[õhusild|õhusilla]].
[[7. august]]il 1949 kuulutati USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia okupatsioonitsoonides välja [[Saksamaa Liitvabariik]] (SLV). Sama aasta 7. oktoobril kuulutas NSV Liit oma tsoonis välja [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksamaa Demokraatliku Vabariigi]] (SDV).
| |||