Erinevus lehekülje "Teadmine" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 1470 baiti ,  6 aasta eest
resümee puudub
[[Teadmised]] kõige tavalisemas mõttes on [[põhjendus|põhjendatud]] [[uskumus]]ed [[tegelikkus]]e kohta. Üks viis teadmisteni jõuda ja neid [[verifitseerimine|verifitseerida]] on tugineda [[traditsioon]]ile või üldtunnustatud [[autoriteet]]idele. Teadmised võivad põhineda ka institutsionaliseeritud ilmalikul või vaimulikul autoriteedil, näiteks [[riik|riigi]] või [[kirik]]u arvamustel. Teadmiste puhul võib aga autoriteediks pidada ka mõnda inimese võimet, nt mõistust, [[intuitsioon]]i, [[meeled|meeli]] vms.
 
[[Teaduslik teadmine|Teadusliku teadmise]] standardjuhuks on kogemuslik teadmine koos selle üldistustega. Sellise teadmiseni jõudmise lihtsaim viis on tuginemine [[vaatlus]]tele jaloogika [[eksperiment]]idele.seaduste Seevõi onmatemaatika katõdede [[teaduslikteadmist, meetod|teaduslikumida meetodi]]ei kõige klassikalisem ja rõhutatum iseloomujoon. Teadmiseni võibsaa aga jõudakuidagi ka [[arutlus]]te teel. Arutlused võivad lähtuda kas [[aksioom]]idest, autoriteetide [[arvamus]]test või [[teadus]]e tulemustest. Neid võidakse vaatluste ja katsete abileksperimentaalselt kontrollida või mitte. Sestap sisaldab teaduslik teadmine nii teoreetilist kui ka praktilist komponenti.
 
Teadmine võib olla kas [[fakt]]iline või järelduslik. Faktiteadmine põhineb otsesel [[vaatlus]]el. Ta ei ole vaba [[ebakindlus]]est, sest võivad esineda vaatlus- või [[tõlgendus]][[viga|vead]] ning [[meeled|meeli]] saab [[illusioon]]idega petta. Järelduslik teadmine põhineb [[arutlus]]tel lähtudes faktidest või olemasolevast järelduslikust teadmisest, näiteks mõnest [[teooria]]st.
 
Teaduslikuks teadmiseks tuleb pidada aga ka loogika seaduste või matemaatika tõdede teadmist, mida ei saa aga kuidagi eksperimentaalselt kontrollida.
 
== Teadmise definitsioon ==
Teadmise defineerimiseks püüame selgusele jõuda, mida tähendab, et S teab, et ''p'' (''S'' on teadmise [[subjekt]] ehk see, kes teab). Niisugust teadmist-et ([[inglise keel|inglise]] ''knowing-that'') nimetatakse ka [[propositsionaalne teadmine|propositsionaalseks teadmiseks]], sest teadmine, et ''p'', on [[propositsioon]]i ''p'' teadmine. (Propositsiooni me päris täpselt ei defineeri, ütleme vaid, et propositsioon on see miski, mida võib teada, mida võib uskuda, milles võib kahelda jne ning mis on kas [[tõesus|tõene]] või [[väärus|väär]].) Mõnikord räägitakse ka veel muud sorti teadmistest, kuid need tulenevad õigupoolest inglise keele omapärast: inglise keeles kasutatakse sõna ''to know'' ka [[oskus]]e (''to know how to''...; [[protseduuriline teadmine]]) ning kellegi või millegiga tuttavoleku tähenduses.
 
Et fikseerida, mis tähendab, et S teab, et ''p'', püütakse leida [[tarvilikud ja piisavad tingimused]] selleks, et S teaks, et ''p''. Olgu need tingimused A<sub>1</sub>, A<sub>2</sub>, …, A<sub>''n''</sub>. Siis igaüks neist on [[tarvilik tingimus|tarvilik]] selleks, et S teaks, et ''p'': kui S teab, et ''p'', siis [[kehtivus|kehtib]] A<sub>1</sub>; kui S teab, et ''p'', siis kehtib A<sub>2</sub>; …; kui S teab, et ''p'', siis kehtib A<sub>''n''</sub>. Ja kõik tingimused kokku on [[piisav tingimus|piisavad]] selleks, et S teaks, et ''p'': kui kehtivad tingimused A<sub>1</sub>, A<sub>2</sub>, …, A<sub>''n''</sub>, siiset S teabteaks, et ''p''., Kokkuvõttes: Son teabtarvis, et ''p'',S [[siis ja ainult siisuskumine|usuks]] (ehk: [[parajasti siis]]), kui kehtivad tingimused A<sub>1</sub>, A<sub>2</sub>, …,et A<sub>''np''</sub>. ?
 
Üks tarvilik tingimus selleks, et S teaks, et ''p'', on see, et ''p'' oleks [[tõesus|tõene]]. Ei ole võimalik teada seda, mis on [[väärus|väär]]. Kõik, mida teatakse, on tõene. Kuid see tingimus ei ole piisav selleks, et S teaks, et p on tõene. Kõike, mis on tõene, kõik ju ei tea.
 
;Küsimus järelemõtlemiseks: Kas selleks, et S teaks, et ''p'', on tarvis, et S [[uskumine|usuks]], et ''p''?
 
Võõrplaneetlased ei usu, et [[Jumala olemasolu|Jumal on olemas]]; nad teavad, et Jumal on olemas, st see pole nende jaoks uskumise küsimus, nad on Jumalat oma silmaga näinud. Seega ei ole uskumine teadmise tarvilik tingimus. See näide näitab, et sõna "uskuma" kasutatakse mõnikord tähenduses, mis implitseerib, et usk ei ole kindel. Seetõttu lepime kokku, et mõistame uskumise all tõeseks pidamist. Kas on võimalik teada, et ''p'', ja ometi mitte pidada tõeseks, et p? Tundub, et ei ole. Seetõttu võib uskumist pidada teadmise tarvilikuks tingimuseks.
68

muudatust