Redaktsioon: 28. november 2014, kell 23:32 redigeeri Sals101 (arutelu \| kaastöö) 68 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. november 2014, kell 23:34 redigeeri eemalda Stryn (arutelu \| kaastöö) 443 muudatust P Tühistati kasutaja Sals101 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kruusamägi. Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Ehalkivi1.jpg\|pisi\|Eesti suurima maapealse osaga rändrahn [[Letipea Ehalkivi]] koosneb [[migmatiit\|migmatiidist]].]] '''Rändrahn''' on [[rahn]] ([[läbimõõt]] üle 512 mm), mis on [[liustik]]u poolt [[aluspõhi\|aluspõhjast]] lahti murtud ja algsest asukohast minema ~~kolme~~viidud. ~~rühma:~~Rohkem kui 10 m läbimõõduga rändrahne nimetatakse [[hiidrahn]]udeks. Euroopa [[pleistotseen]]se jäätumise alal on teada 65 hiidrahnu, millest ainult viis ei asu [[Eesti]]maal. Rändrahnuks on varem peetud ka [[tardkivim\|tard-]] või [[moondekivim]]itest [[monoliit]]e, mille läbimõõt on suurem kui 1 meeter, tingimuseks vaid, et rahn ei asu tänapäeval oma algse [[lasum]]use kohas. Rändrahnu nimetus tuleneb sellest, et [[mandrijää]] toimel on need [[kivi]]d liikunud ära oma algsest tekkekohast. ==Eesti rändrahnud== [[Pilt:Tubala kivi 2003.jpg\|pisi\|[[Tubala kivi]] Hiiumaal]] Suurim [[Eesti]] rändrahn on [[Ehalkivi]] [[Kunda]] lähedal, mille [[ruumala]] on 930 m³ ja [[mass]] umbes 2500 [[tonn]]i. Eesti rändrahnud jagatakse suuruse alusel kolme rühma: *[[hiidrahn]]ud – [[ümbermõõt]] üle 25 meetri

Rändrahn: erinevus redaktsioonide vahel