Erinevus lehekülje "Läänemaa" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 802 baiti ,  6 aasta eest
resümee puudub
Lääne maakonna vanim teadaolev nimi oli viikingiaegne Adalsysla. Läti Henriku Liivimaa kroonikas esineb see ''Maritima'' (mereäärne) nime all, milles oli seitse kihelkonda. 13. sajandil kuulusid Läänemaa [[muinaskihelkond]]ade hulka [[Hanila kihelkond]] (Haniale, hiljem Hannehl), [[Kõrve kihelkond]] (''Corbe''), [[Karuse kihelkond]] (''Cozzo''), [[Lihula kihelkond]] (Leal), [[Ridala kihelkond]] (''Rotalia; Rotelewic''), ''[[Soontagana|Sontagana]]'' ja tänase Kullamaa-Koluvere piirkond. Kummatigi ei moodustanud nimetatud alad tollal arvatavasti veel ühtset ja kindla keskusega maakonda, küll aga teatavate ühistunnustega piirkonna - piirkondlikud keskused olid muinasajal nii [[Ridala]]s, [[Lihula]]s kui ka [[Soontagana]]l.
 
Keskajal kuulus Läänemaavvvvvvvvvvvvvvvvvvvv122 [[vald]]a.
Keskajal kuulus Läänemaa Haapsalu stifti, osa maad oli läänistatud [[Liivi ordu]]le. [[Lihula linnus]] oli piiskopi ja ordu ühisvalduses. Ühtsele maakonnale pandi esimene kindlam alus 13. sajandi esimesel poolel seoses [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] asutamisega. 1279 piiskopkonna uueks keskuseks asutatud [[Haapsalu]] sai hiljem ka Läänemaa pealinnaks.
 
==Läänemaa keskajal==
Läänemaa kujunes maakonnana ([[Haapsalu kreis]]ina) [[17. sajand]]iks, hõlmates praegusest tunduvalt suurema ala: [[Hiiu maakond|Hiiumaa]] ning osa [[Rapla maakond|Rapla]] ja [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnast]].
 
== Läänemaa vallad aastal 1866 ==
[[1866. aasta vallareform]]iga vabastati vallad mõisate eestkoste alt ja muudeti riiklikeks haldusüksusteks.<ref>[http://www.eha.ee/ Ajalooarhiiv]</ref> Sel aastal oli Läänemaal 122 [[vald]]a.
*[[Aadma vald]] (aastal 1893 liideti Käina vallaga)
*[[Asuküla vald]]
68

muudatust