Ülemiste järv: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kustutatud kogu lehekülje sisu |
Reverted 1 edit by 88.196.179.184 (talk). (TW) |
||
1. rida:
{{See artikkel| räägib järvest; Tallinna asumi kohta vaata artiklit [[Ülemiste järve asum]].}}
{{keeletoimeta}}
{{Järv
| nimi =Ülemiste järv
| pildi_nimi = Ülemiste.JPG
| pildi_link = Ülemiste järv Lasnamäe poolt vaadatuna
| valgala_riigid = [[Eesti]]
| suubuvad = [[Vaskjala-Ülemiste kanal]], [[Kurna oja]], [[Katku oja]], [[Ruunaoja]]
| voolab_välja = Tallinna veevarustussüsteem
| valgla_suurus = 99,2
| järve_pindala = 9,60
| kõrgus_merepinnast = 35,7 m
| suurim_pikkus = 4,1
| suurim_laius = 3,2
| kaldajoon = 16,4
| keskmine_sügavus = 2,5 m
| suurim_sügavus = 6 m
| vee_maht =
| laiuskoord = 59/23/54
| pikkuskoord = 24/46/27
}}
'''Ülemiste järv''' (ka ''Järveküla järv'', ''Mõigu järv'', ''Kuningajärv'') asub [[Tallinn]]a kaguosas [[Kesklinna linnaosa]]s. [[Järv]]e pindala on 9,6 km², sügavus kuni 6 meetrit. Ülemiste on Eestis pindalalt kolmas looduslik järv [[Peipsi]] ja [[Võrtsjärv]]e järel (varem kolmas olnud [[Mullutu-Suurlaht]] on jagunenud väiksemateks osadeks).
Ülemiste järvest saab Tallinn vett alates [[14. sajand]]ist. [[2005]]. aastal tarvitas linn keskmiselt 60 829 m³ järvevett ööpäevas<ref>[http://www.tallinnavesi.ee/files/EMAS%20EST%20final4.pdf Tallinna Vesi: Keskkonnaaruanne 2005]</ref>, järve juhitakse lisavett [[Pirita jõgi|Pirita]], [[Vääna jõgi|Vääna]], [[Jägala jõgi|Jägala]] ja [[Pärnu jõgi|Pärnu jõest]].
Järvest idasuunale jääb [[Tallinna lennujaam]].
==Elustik==
Ülemiste järves elab kalu, sealhulgas [[angerjas|angerjaid]], kes asustati sinna [[1986]] (nad olid mõeldud [[Võrtsjärv]]e jaoks).
== Mütoloogia ==
Üldtuntud on [[muistend]]id leinavast [[Linda (mütoloogia)|Lindast]] (nende järgi kutsutakse kalda lähedal vees paiknevat [[rändrahn]]u [[Linda kivi]]ks). Nimelt olevat Ülemiste järv tekkinud Linda pisaratest, kui ta oma põllest mahakukkunud rahnu otsa istus ja oma hukkunud mehe pärast pisaraid valas.
Samuti on laialt levinud legend [[Ülemiste vanake]]sest, kes küsib nendelt, keda ta kohtab: "Kas Tallinn on juba valmis?". Kui vastus peaks tulema jaatav, siis uputavat Ülemiste vanake linna üle. Sellel põhjusel ei tohi Tallinn kunagi valmis saada.
Teatakse ka lugusid järve rändamisest.
[[Pilt:Lennuk ülemiste järves.jpg|pisi|Antonov An-26 2010. aastal Ülemiste järves.]]
== Õnnetused ==
[[1938]]. aasta septembril kukkus järve [[Poola]] purilendur Zbigniew Olenski oma ühemootorilise [[RWD]]-ga. Lendur sai õnnetuses selgroovigastuse<ref>Lauri Birkan. [http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=371398 Ajalugu kordub: ka 1938. aastal sumatas Poola lendur Ülemiste järve.] Õhtuleht, 20. märts 2010</ref><ref name="Risto Berendson">Risto Berendson. [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=239432 Ülemiste järv on Poola lendureile armuline.] Tallinna Postimees, 20. märts 2010</ref>.
[[1966]] jaanuaris maandus järve jääle Tallinn-Saaremaa liini reisilennuk [[Iljušin Il-14|Il-14]]<ref name="Risto Berendson"/>.
[[18. märts]]il [[2010]] tegi järvejääle hädamaandumise [[Poola]]le kuuluv [[Antonov An-26|An-26]] tüüpi [[lennuk]], mis vedas [[DHL]]i saadetisi. Lennukis viibis kuus inimest, üks [[piloot]] sai kergelt viga<ref>Mirjam Mäekivi. [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=238944 Lennukit lahutab Ülemiste kaldast paarkümmend meetrit.] Tallinna Postimees, 19. märts 2010</ref>.
== Uputused ==
[[Pilt:Ulemiste jarv.jpg|pisi|Ülemiste järv.]]
[[1708]]. aasta novembris murdis järv läbi kaitsemüürist ja liivavallist. Vesi tungis suure jõuga alla eeslinna ja tekitas uputuse. [[1758]]. aastal kippus järv aga kuivama.
Siis arvati, et järv on kuskil leidnud maa-aluse äravoolukoha ja jookseb merre. Ometi osutus see kartus põhjendamatuks, sest järgmistel aastatel hakkas vesi taas tõusma, kuni [[1761.]] aastal murdis järv läbi liivavalli ja uputas Tiigiveski ümbruse.
[[1783]] ja järgnevatel aastatel oli veetase jälle väga kõrge ning [[raehärra]]d kartsid uputust.
Pärast seda tõusis veetase kõrgele uuesti [[1807]]. aastal. Järve madalamatele kallastele paigaldati liivakotte, mis suutsid ära hoida suurema uputuse.
See olid sissejuhatuseks [[1867]]. aasta uputusele. Kevad oli sel aastal hiline, veel mai algul oli lumetuisku ja külma, ning sula algas maikuu teisel poolel. Veepind [[Ülemiste]] järves tõusis iga päevaga.
Kuberner ja [[linnavalitsus]] moodustasid komisjoni, mis pidi seisukorda uurima ning kaaluma vastuabinõusid. Sel ajal kui teoreetikutest komisjon järjekordsel koosolekul olukorra tõsidust arutas, murdis vesi [[Pärnu]] maantee kohal liivakaldalt läbi.
See õnnestus sulgeda, kuid järgmine läbimurre [[Tartu]] maantee kohalt oli juba üle kümne sülla (ca 21,3 m) laiune. Vesi ulatus [[Roosikrantsi]] tänavani.
Suurim läbimurre toimus [[5. juuni]]l ning lühikese ajaga oli kogu Tartu maantee veega üle ujutatud. [[Maakri]] ja [[Kompass]]i tänavate piirkonnas ulatus vesi täiskasvanud mehel rinnuni. Suurvesi viis endaga kaasa ka loomi. Kõneldi laste ja ühe mehe uppumisest, kuid ametlikku kinnitust sellele ei leitud.
Suur uputus tõstis esile tõelised sangarid. Tuttelbergi-nimeline noormees päästis kümneid lapsi ja vanureid algul ratsahobusega ning hiljem paadiga.
Sõjaväeosadest saadeti 150 meest läbimurdekohta kinni toppima, mis lõpuks ka visa tööga õnnestus. Seekordset üleujutust soosis asjaolu, et tollal rajati Tartu maantee kohal veevarustussüsteemi ning uue magistraaltorustiku jaoks kaevati kanalit, mis ulatus Ülemiste järvest Lasnamäe nõlvakuni.
Üleujutusohtusid oli ka hiljem. [[Anton Uesson]]i andmeil tõusis [[1923]]. aastal veepind Ülemiste järves 88 tolli (ca 2,1 meetrit) ning kippus [[Liiva kõrts]]i juures üle kalda tulema. Ohtlikusse kohta veeti kiiresti liivakotte ja tõsteti kallast.
Praegu Ülemiste järve vesi enam linna ei ohusta{{lisa viide}}. Viimati oli järve veetase ohtlikult kõrge 2004. aastal<ref name="Ohutusportaal"/>.
== Vaata ka ==
*[[Ülemiste vanake]]
==Viited==
{{Viited |allikad=
<ref name="Ohutusportaal">{{Netiviide
| URL = http://www.ohutusportaal.ee/2380
| Pealkiri = Ülemiste lükkas Tallinna uputuse lävele
| Autor = Külliki Rooväli
| Aeg = 03.08.2004
| Väljaandja = Postimees
| Kasutatud =
| Arhiivimisurl= http://web.archive.org/web/20070808002828/http://www.ohutusportaal.ee/2380
| Arhiivimisaeg= 05.07.2014}}</ref>}}
== Kirjandust ==
* [[Gustav Jakobson]], [[Aleksander Kivi]], [[Heldur Lond]], [[Ain Soik]]. Tallinna vesi ja sajandid. Eesti Raamat, Tallinn, 1967.
* "Ülemiste vanakese" juubel. [[Rahvaleht]], 28. jaanuar 1933, nr. 12, lk. 4.
==Välislingid==
{{Commonskat|Lake Ülemiste}}
[[Kategooria:Harju maakonna järved]]
[[Kategooria:Tallinna veekogud]]
[[Kategooria:Kalevipoeg]]
| |||