Vikipeedia

Püha Katariina klooster: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P categorisation using AWB
Parandatud
3. rida:
[[Pilt:Katariina kiriku lääneportaalid.JPG|pisi|Kloostri [[Tallinna Püha Katariina kirik|Püha Katariina kiriku]] säilinud lääneportaalid [[Tallinna vanalinn]]as [[Vene tänav]]a sisehoovis, 2011. aasta kevad]]
 
'''Püha Katariina klooster''' (ka Katariina klooster ja dominiiklasteDominiiklaste klooster) oli Tallinnas [[1246]]. aastal [[Dominiiklastedominiiklaste ordu]] poolt [[Tallinna vanalinn|vanalinn]]a [[Tallinna all-linn|all-linn]]a idaosas asutatud ja ehitatud dominiiklaste [[klooster]], mis oli pühendatud [[Aleksandria Katariina]]le.
 
Kloostrihoonestikku on nimetatud ka [[Mungahoov]]iks, Tallinna dominiiklaste kloostri ametlik ja ühtlasi vammvanim nimetus oli "Tallinna jutlustajate ordu klooster", ametlikes dokumentides kohtab ka nimetusi: "Jutlustajate vendade klooster", "Must klooster", "Mustade munkade klooster", "Püha Katariina mustade munkade klooster", kuid kõige sagedamini vist küll lihtsalt "Munkade klooster", sest dominiiklaste klooster oli ja jäi ainsaks [[mungaklooster|mungakloostriks]] Tallinnas. Kloostrihoonestikku on nimetatud ka [[Mungahoov]]iks.
 
Kloostri munki nimetati vahel "Püha Katariina mustadeks munkadeks", "jutlustajateks vendadeks", kuid ka lihtsalt "munkadeks", levinuim nimetus on "mustad mungad", nimetuse "must" said nii mungad kui ka klooster munkade mustast rõivastusest.
20. rida:
[[Pilt:Dominiiklaste kloostri hoov 2007.jpg|pisi|Kloostri hoov]]
 
Taanist Ribest saadeti Ribe provintsiaalkapiitli korraldusel 1246. aastal Taani ja Rootsi kloostreist üksteist munka prior Danieli, (kes oli ellu jäänud 1233. aastal) (Visbyst) juhtimisel Tallinna. Kuna Toompeal asuv kirik oli 1240. aastal muudetud {{kas|[[Toomkiriktoomkirik]]uks}}, valiti kloostri uueks asukohaks suhteliselt kõrge ja korraliku aluspinnaga paik linna idapoolse külje all, linnavahi ja mere vahelisel alal, [[Tallinna all-linn]]a praeguse [[Vene tänav]]a ja linnamüüri vahelisel maa-alal. Tallinna tollane [[Tallinna linnamüür|linnamüür]] kulges tollal praeguse [[Pühavaimu tänav]]a kõrgemalt kohalt risti üle praeguse [[Apteegi tänav]]a ja sealt edasi kuni [[Vanaturu kael]]ani.
 
[[Tallinna laht|Tallinna lahe]] rannajoon oli 13. sajandil praeguseni säilinud linnamüürist vaid sadakond meetrit ida pool ning valitud uus asukoht oli elava liiklusega sadamat ja tollal Vanaturu kaela ees asetsevat [[Vana turg]]u ühendaval teel, mis oli soodne misjonitegevuseks ja ühtis ka nende majandushuvidega. Kloostri kõrvalkrundil asus ka Dominiiklaste ordu [[Roma klooster|Roma kloostri]] [[Roma kloostri Kolga majanduskeskus|Kolga majanduskeskus]]e [[Roma kloostri Kolga majanduskeskuse Tallinna kaubahoov|Tallinna kaubahoov]], kus realiseeriti majanduskeskuse saadusi<ref>[[Kersti Markus]], [http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2009/issue_1/acta-2009-14-3-30.pdf MISJONÄR VÕI MÕISNIK? TSISTERTSLASTE ROLL 13. SAJANDI EESTIS], [[Acta Historica Tallinnensia]], 2009, 14, 3–30]</ref> ning Vene tn 8 ja [[Pühavaimu tänav]] 15 nurgahoones asus [[Tsistertslaste ordu]] [[Kärkna klooster|Kärkna kloostri]] krunt<ref>[[Rasmus Kangropool]], [[Jüri Kuuskemaa]] [http://www.vhk.ee/ajalugu/kinnistute-ajalugu.pdf Kloostrikinnistutest Vene tänaval]</ref>.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Püha_Katariina_klooster"