Koluvere piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

[[Koluvere (Kullamaa)|Koluvere]] [[linnus]] rajati aastatel [[1234]]–[[1238]], kuna [[stiftifoogt]]i [[Johannes de Lode]] pojad, [[Odewarus Lode]] ja [[Henricus Lode]] ei soovinud uue maahärra [[Saare-Lääne piiskoppide loend|Saare-Lääne piiskopi]] [[Heinrich I (Saare-Lääne piiskop)|Heinrich I]] (1234–1260) võimule alluda. 1238 palus paavsti [[legaat]] [[Liivi ordu]]lt abi [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa kihelkonna]] tagasivallutamiseks vendade Lodede käest. [[13. sajand]]i teisel poolel puhkes uus konflikt [[Liivi ordu]] ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel maavalduste pärast. Ordu vallutas Paavsti legaadi palvel vallutasid ordurüütlid [[Kullamaa kihelkond|kihelkonna]] ja Koluvere linnuse, mis jäi nende kätte mitmeks aastaks. Sisetülide käigus linnus hävitati ja sellest linnusest, mis asus samal kohal, ei ole meie ajani midagi säilinud. Vennad Loded põgenesid aga taanlaste juurde Tallinna.

 

 

[[14. sajand]]i algul alustati torni juurde [[konvendihoone]] tüüpi linnuse ehitust, mille kagutiivas asusid [[refektoorium]] ja [[kabel]], põhjatiivas eluruumid. Edelatiib ei ole säilinud. Kindluse [[siseõu]]e ümbritses [[ristikäik]]. Nelinurkse linnuse küljepikkused olid 42×45 meetrit. Linnus asus ülespaisutatud [[Liivi jõgi|Liivi jõe]] [[saar]]el, millele oli kaitsevõime suurendamiseks lisaks kaevatud [[vallikraav]]id. Soisele pinnasele ehitatud linnusehoonete [[vundament]]ide alla oli pandud [[palk]]idest [[parv]]ed. Pärast [[1541]]. aastat ehitati värava kaitseks Liivi jõe poolsesse nurka ümmargune [[suurükitorn]].

Esmakordselt oli ajaloodokumentides Koluvere lossi (''Schlosse Lode'') märgitud aastal [[1427]]. [[1496]]. aastal mainiti dokumentides esmakordselt [[Koluvere mõis]]a.

 

 

[[Pilt:Koluvere linnus sillalt vaadatuna.jpg|pisi|Koluvere linnus sillalt vaadatuna]]

1771. aastal kinkis [[Katariina II]] Koluvere mõisa oma favoriidile [[Grigori Orlov]]ile. Sellel ajal hoidis Katariina II siin vangistuses [[Württemberg]]i [[printsess]]i [[Auguste Karoline]]t, kes saadeti siia [[1787]]. aastal ja seal [[16. september|16. septembril]] [[1788]] saladuslikult suri ja [[Kullamaa kirik]]usse maeti. [[1797]] sai [[krahv]] [[Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden]], kes abiellus Katariina II ja Grigori Orlovi tütre [[Natalja Grigorjevna Aleksejeva]]ga, mõisa ametlikult kingituseks, tegelikult aga päranduseks. Mõis jäi [[Buxhoeveden]]ide suguvõsale kuni riigistamiseni [[1919]]. aastal.

 

 

Alates [[1924]] oli linnuses kasvatusasutus, alates [[1963]] hooldekodu. Alates [[2001]] oli loss kasutuseta.

[[13. jaanuar]]il 2005 võttis Muinsuskaitseamet vastu leevendavad tingimused, mille kohaselt on Koluvere lossis lubatud tavapärased hooldustööd ning nende käigus (näiteks läbijooksvate katuste parandamiseks ja aukude täiteks) tohib kasutada käepärast materjali.<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=15453 Kultuurimälestiste riiklik register: Koluvere linnus vallikraaviga]</ref>

 

Koluvere mõisa lähedal on 13,7 ha suurune [[Koluvere mõisa park]], mis alates [[1964]] on [[looduskaitse]] all.

 

{{Commonskat|Koluvere Castle}}

* {{kultuurimälestis|ID=15453}}

*[http://www.estonia360.ee/koluvere_loss/ Koluvere loss. Aeropanoraam (aerofoto). Jaanuar 2012.]

*[https://archive.is/20121129161733/62.20.57.210/kra/bilder/0406/28/028/001.jpg Rootsi Riigiarhiiv: Koluvere linnuse plaan 1683. aastast]

*[http://www.nadaline.ee/index.php3?lookup=uudis&teema=uudis&ID=507016 Koluvere lossis käivad arheoloogilised kaevamised], [[Nädaline]], 31. juuli 2007

*[http://www.le.ee/?a=uudised&b=5564 Koluvere lossi ehitus võib aastateks venima jääda], Lääne Elu, 13. september 2007

 

{{Kullamaa kihelkond}}

[[Kategooria:Kullamaa vald]]

[[Kategooria:Kullamaa kihelkond]]