Tallinna Püha Vaimu kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Püha Vaimu kirik on Tallinna väikseim [[keskaeg]]ne kirik. Esimesed kirjalikud andmed, mis mainivad Pühavaimu-nimelise kiriku preestrit, on pärit 1316. aastast. Püha Vaimu kirik oli [[seek|seegikirik]], mille [[preester|preestri]] kohustusteks oli seegihaigetele ja -vaestele ning teistele seegielanikele, kelle hulgas olid ka pensionipõlve pidavad vaimulikud, [[sakrament|sakramendi]] jagamine.<ref name="mänd, 2010" /> Püha Vaimu kirikul oli veel teinegi funktsioon, seal pidas aeg-ajalt oma avajumalateenistusi [[Tallinna raad]].<ref name="mänd, 2010" /> Seetõttu on pühakoda mõnikord nimetatud ka rae kabeliks.<ref name="mänd, 2010" />

Vanimaks osaks on umbes aastal [[1300]] ehitatud [[Kooriruum|koor]]. Vahemikus [[1375]]–[[1380]] tehti kirikus mitmeid ümber- ja juurdeehitusi. Algselt oli kirik ühelööviline, kuid koguduse kasvades ehitati [[14. sajand|14. sajandil]]il juurde külglööv. Põhjapoolse külglöövi juurdeehitamiseks ei olnud ruumi, sest kirik asetses otse tänava ääres. Suured fassaadi ümberehitused toimusid tõenäoliselt pärast [[1433]]. aasta tulekahju. Väiksemaid ümberehitusi tehti ka [[17. sajand|17. sajandil]]il, mil kiriku kaheksatahulise torni tippu ehitati uus [[Barokk|barokne]] kiiver kahe lahtise rõduga, mis oma väliselt kujult meenutab [[Raekoda|Raekoja]] oma.Torni tippu ehib tuulelipp, mis näitab aastaarvu [[1688]]. Arvatavasti sel perioodil sai [[Saia käik|Saia käigu]] poolne otsaviil ka uue, astmestikulise ilme<ref name=":0" />.

Kiriku portaali kohal asub [[1684]]. aastast pärinev Tallinna tuntud meistri [[Christian Ackermann|Christian Ackermanni]]i valmistatud kell ([[Tallinna Püha Vaimu kiriku kell]]). <ref name=":0" />

On tõenäoline, et just raad tellis [[1480]]. aastate alguses peaaltari jaoks [[Lübeck]]ist uue [[retaabel|retaabli]], mille autoriks oli tuntud maalija [[Bernt Notke]].<ref name="mänd, 2010" /> Altar on tammepuust 2,13 meetrit kõrge ning 1,9 meetrit lai. Keskgrupis on kujutatud Püha Vaimu väljavalamise stseen. Sisetiibade sisekülgedel on pühakute kujud, väliskülgedel maalingud Kristuse kannatuslugudest. Pealistiivad on mõlemalt küljelt kaetud maalingutega.