Redaktsioon: 21. november 2014, kell 20:35 redigeeri Ahsoous (arutelu \| kaastöö) 69 670 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 22. november 2014, kell 09:27 redigeeri eemalda Mariina (arutelu \| kaastöö) 24 052 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
5. rida: '''Ubikinoonid''' (sünonüümiks on '''Q-vitamiin''' ja '''koensüüm Q''') on lähedase ehituse ja [[antioksüdant\|antioksüdantse]] toimega [[vitamiinilaadsed biomolekulid\|vitamiinilaadsete biomolekulide]] ja orgaaniliste rasvlahustuvate ühendite grupp, ka aktiivsed [[koensüümid]], mida iseloomustab bensokinoongrupp ja pikk [[isopreenüksus]]test varieeruv külgahel. Ubikinoonide rühma erinevad liikmed on tegevad valdavas enamikes [[prokarüoot\|prokarüootsetes]] ja [[eukarüoodid\|eukorüootsetes]] [[organism]]ides, kuid inimorganismis domineerib [[koensüüm]] Q<sub>10</sub>, 2–7% langeb Q<sub>9</sub> arvele. Q<sub>10</sub>-vitamiin pole rangelt võttes klassikaline [[vitamiin]] valdava enamiku organismide puhul, kuna toit on oluline ubikinoonide allikas siis normaalse füsioloogia korral sünteesitakse igapäevaselt vajalik kogus Q<sub>10</sub> inimorganismis [[atsetüül-CoA]] baasil. ==Vormid== 23. rida: Loomsete ja taimsete produktide koostises satuvad seedekulglasse erinevad ubikinoonid. Inimene saab Q-vitamiini paemiselt toiduga. Eelistada võiks Q<sub>10</sub>-vitamiini rohkelt sisaldavaid toitusid: täisteraviljatooted, [[pähkel\|pähklid]], [[spinat]], [[~~oliivõli~~oliiviõli]], [[sojaoaõli]], [[sojaõli]], [[sardiin]]id, [[makrell]]id, looma- ja kanaliha ka [[muna]], looma [[maks (kulinaaria)\|maks]], [[süda (kulinaaria)\|süda]] jne. ====Metabolism==== Ubikinoonid imenduvad peensoolest totaalses enamikus [[lümf]]i. Imendumine sõltub toidurasvade imendumisest ja sapphapetest. [[Sapp\|Sapi]] või [[pankreas]]e nõre defitsiidi korral on nende imendumine pärsitud. Imendumist häirivad kestev raualiigsus, lahtistitena töötavad mineraalõlid, kloriididerikas joogivesi, oraalsed [[kontratseptiivid]], mitmed antibiootikumid, rääsunud taimsed ja loomsed rasvad, soolekahjustused (sh arenguhäired).▼ ▲Ubikinoonid imenduvad ~~peensoolest~~[[peensool]]est totaalses enamikus [[lümf]]i. Imendumine sõltub toidurasvade imendumisest ja ~~sapphapetest~~[[sapphape]]test. [[Sapp\|Sapi]] või [[pankreas]]e nõre defitsiidi korral on nende imendumine pärsitud. Imendumist häirivad kestev raualiigsus, lahtistitena töötavad mineraalõlid, kloriididerikas joogivesi, oraalsed [[kontratseptiivid]], mitmed [[antibiootikumid, rääsunud taimsed ja loomsed rasvad, soolekahjustused (sh soole arenguhäired). Maksa sattunud ubikinoonid konverteeritakse kõik Q<sub>10</sub> vormi. Maks on küll tema põhidepoo, kuid tema sisaldus on kõrgeim [[südamelihas]]es, ületades maksa ja neere kahekordselt. ▼ ▲Maksa sattunud ubikinoonid konverteeritakse kõik Q<sub>10</sub> vormi. Maks on küll tema põhidepoo, kuid tema sisaldus on kõrgeim [[südamelihas]]es, ületades ~~maksa~~[[maks]]a ja ~~neere~~[[neer]]ude sisaldust kahekordselt. ===Biofunktsioonid=== Ta on lipofiilses keskkonnas (vere [[lipoproteiin]]id, [[plasmamembraan]], mitokondrite sisemembraan, ER jne) töötav [[antioksüdant]] inimorganismis. Ta on oluline antioksüdantne kaitse lipiidide [[peroksüdaas]]i vastu. Seda eriti just [[LDL]] partiklites ja mitokondrite sisemembraanis. LDL partiklites blokeerib ta aterogeensete oksüsteroolide teket [[kolesterool]]ist. Olulist rolli mängib ta ka raku energiamajanduses, nimelt on mitokondrite sisemembraanis paiknev koensüüm Q rakkude [[hingamisahel]]a keskne komponent. Seega on koensüüm Q sõltuvad [[dehüdrogenaasid]] olulisel kohal [[Adenosiintrifosfaat\|ATP]] aeroobse tootmise protsessis – ilma tema osaluseta on võimatu organismi elutegevuseks vajaliku metaboolse energia piisav tootmine. Q-vitamiin ja selle ühendid on olulised [[tsitraaditsükkel\|tsitraaditsükli]] ensüümide töös ning [[E-vitamiin]]i ringluses. 43. rida ⟶ 45. rida: Kestvalt madal vitamiin Q tase veres tingib: * oluliselt suuremat riski südame- ja veresoonkonnahaigustele (sh [[ateroskleroos]] ja kardiomüopaatia) * parodontiidi * immuunsüsteemi häired * suurenenud riski ~~kasvajate~~[[kasvaja]]te tekkeks ja arenguks * suurenenud riski neurodegeneratiivseteks häireteks * märgatava vananemise kiirenemise. 61. rida ⟶ 63. rida: * absoluutne tagatav miinimum peaks olema 10–25 mg (RDA) * tervise optimaalseks tagamiseks tänapäeva tingimustes 30–50 mg * terapeutiline tase algab 90 mg. Tema manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne ateroskleroosi, stenokardia, isheemiatõve, insuldi, kõrgvererõhutõve, kardiomüopaatia, parodontiidi, liigeste põletiku, kilpnäärme ületalitluse, enneaegse vananemise, immuunsüsteemi häirete (sh [[autoimmuunhaigused]]) lihasdüstroofia, pankreatiidi jt haiguste korral. Vitamiin Q preparaatide kasutamine on vajalik ~~kolesterooli~~[[kolesterool]]i sünteesi inhibeerivate ravimite (~~statiinide~~[[statiinid]]e) pideval manustamisel. ---- Päevane ohutu totaalkoguse ülempiir on korduval manustamisel 200 mg ja seda ei tasuks ületada. Toksilisuse kohta sisulised andmed puuduvad. ====Q-vitamiini [[megavitamiiniteraapia]]==== Q-vitamiini megadoosides teraapiat kasutatakse vajadusel ja vastavalt [[onkoloog]]i ettekirjutusele, ka [[onkoteraapia]]s, valdavalt [[metastaas]]idega pahaloomuliste kasvajate ravikomponendina.<ref>Lockwood K, Moesgaard S, Yamamoto T, Folkers K.,[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/7612003"Progress on therapy of breast cancer with vitamin Q10 and the regression of metastases.", Biochem Biophys Res Commun. 1995 Jul 6;212(1):172-7. Osaline veebiversioon (vaadatud 26.08.2013)</ref> ==Sigadel== Toitumiseksperimendid [[siga]]dega näitasid, et koensüüm Q10 preparaatide manustamine toiduga võib sigadel tõenäoliselt ennetada ning vähendada ja toetada [[müokard]]i [[isheemia]] [[reperfusioon]]i.<ref>Maulik N, Yoshida T, Engelman RM, Bagchi D, Otani H, Das DK., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10749701 ~~<ref>Maulik N, Yoshida T, Engelman RM, Bagchi D, Otani H, Das DK., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10749701~~ "Dietary coenzyme Q(10) supplement renders swine hearts resistant to ischemia-reperfusion injury."], Am J Physiol Heart Circ Physiol. 2000 Apr;278(4):H1084-90. Osaline veebiversioon (vaadatud 26.08.2013)</ref> 81. rida ⟶ 83. rida: [[1957]]. aastal avastas [[Frederick L. Crane]] keemilise aine [[Q-275\|Q 275]], hiljem on loetud aine Q-vitamiinide rühma liikmeks; <ref>Frederick L. Crane, [https://www.grc.com/sr6dev/misc/coq10/The%20Discovery%20of%20Ubiquinone.pdf "Discovery of ubiquinone (coenzyme Q) and an overview of function"], Mitochondrion 7S (2007) S2-S7, Veebiversioon (vaadatud 15.06.2013)</ref> ... ==Vaata ka==

Ubikinoonid: erinevus redaktsioonide vahel