Ravikindlustus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
'''Ravikindlustus''' on kindlustus ravikulude katmiseks. Ravikindlustus võib olla nii riikliku [[sotsiaalkindlustus]]e kui ka kohustusliku või vabatahtliku erakindlustuse vormis.
'''Ravikindlustus''' on [[Eesti]]s kehtiva [[Ravikindlustuse seadus]]e järgi [[Eesti Haigekassa]] poolt pakutav tervishoiukulude katmise süsteem kindlustatud isiku [[profülaktika|haiguste ennetamise]] ja [[ravi]], [[ravim]]ite ja meditsiiniseadmete ostmise rahastamiseks ning [[ajutine töövõimetus|ajutise töövõimetuse]] hüvitiste ja muude hüvitiste maksmiseks seaduses sätestatud tingimustel ja korras.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13318899&searchCurrent Ravikindlustuse seadus]</ref>
 
'''Ravikindlustus'''Eestis on [[Eesti]]sravikindlustus kehtivakorraldatud [[Ravikindlustuseriikliku seadus]]esotsiaalkindlustusena. järgiRavikindlustust korraldab [[Eesti Haigekassa]]. pooltRavikindlustuse pakutavseaduse tervishoiukuludejärgi katmisekatab süsteemhaigekassa kindlustatud isikuisikute [[profülaktika|haiguste ennetamise]] ja [[ravi]], [[ravim]]ite ja meditsiiniseadmete ostmise rahastamisekskulud ningseaduses sätestatud piirides, samuti maksab [[ajutine töövõimetus|ajutise töövõimetuse]] hüvitistehüvitisi ja muudeteisi hüvitisterahalisi maksmisekshüvitisi seaduses sätestatud tingimustel ja korras.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/ertakt/act.jsp108102014003?id=13318899&searchCurrentleiaKehtiv Ravikindlustuse seadus (RT I, 08.10.2014, 3)]</ref>.
 
Eesti ravikindlustuse põhimõteteks on kindlustatud isikute [[solidaarsus]], piiratud omaosalus ravikulude katmisel, teenuste osutamine vastavalt kindlustatute vajadustele ja ravikindlustuse vahendite otstarbekas kasutamine.
 
Ravikindlustuskaitse võib tekkida kolmel erineval alusel:
* [[töötaja]]d ja [[füüsilisest isikust ettevõtja]]d, kes on kindlustatud töötamise, täpsemalt [[sotsiaalmaks]]u maksmise alusel
* riigi poolt kindlustatud isikud, kelle eest maksab riik sotsiaalmaksu (nt alla 3-aastast last kasvatavad vanemad, töötutoetuse saajad, kaitsejõudude ajateenijad)
* seaduse alusel kindlustatuga võrdsustatud isikud, kelle eest sotsiaalmaksu ei maksta - lapsed kuni 19-aastaseks saamiseni, riikliku pensioni saajad, rasedad.
 
Eesti Haigekassa andmetel oli 2014. aastal ravikindlustus ca 93,5 protsendil Eesti elanikest, seega kindlustamata isikuid oli ca 6,5% rahvastikust <ref>[http://www.haigekassa.ee/haigekassa/statistika Eesti Haigekassa - Statistika]</ref>.
 
Haigekassa poolt kaetavad hüvitised jagunevad mitterahalisteks ([[tervishoid|tervishoiuteenused]], ravimid ja meditsiinilised abivahendid) ja rahalisteks hüvitisteks (ajutise töövõimetuse hüvitis, täiskasvanute hambaravihüvitis, täiendav ravimihüvitis, väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitis, piiriülese tervishoiuteenuse hüvitis). Mitterahalise hüvitise korral katab haigekassa ravikulud otse teenuseosutajale (perearst, haigla jm) ja kompenseerib retseptiravimi või meditsiinilise abivahendi väljastanud apteegile osa vastava ravimi või abivahendi hinnast. Rahalised hüvitised maksab haigekassa kindlustatud isikule otse välja.
 
Haigekassa hüvitab vaid need raviteenused, mis on kantud Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu.
 
Eesti riiklikku ravikindlustust rahastatakse sotsiaalmaksu ravikindlustuse osast laekuvatest vahenditest.
 
Eraravikindlustus ei ole Eestis levinud. Eraravikindlustuse õiguslik regulatsioon on antud võlaõigusseaduses, kuid sellist kindlustust pakuvad vaid üksikud [[kindlustusselts]]id.
 
==Viited==
{{viited}}
 
==Välislingid==
* [http://www.haigekassa.ee/ Eesti Haigekassa]
* [http://www.postimees.ee/teema/eraravikindlustus Postimehe teemaleht - eraravikindlustus]
 
[[Kategooria:Meditsiin]]
[[Kategooria:Kindlustus]]
[[Kategooria:Sotsiaalkindlustus]]