Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
29. rida:
Eestisse saabunud Nõukogude Liidu sõjaväelased olid sügavalt hämmastunud neile harjumatust elatustasemest ja kaupade küllusest, mis ei olnud kooskõlas Nõukogude Liidu propagandaga, mida nad seni kuulnud olid. Nad küsisid avalikult, kui kaua suudab Eesti valitsus seda näitust ülal hoida ja millal see lõpeb<ref>Liivi Uuet ja Erich Kaup. Sotsialistliku revolutsiooni käsiraamat. Tammerraamat, 2011, lk. 176.</ref>. Nõukogude Liidu sõjaväelaste kultuurikonfliktidest ja kogenematusest neile harjumatute esemete (nagu WC) kasutamisel on teada arvukalt kirjeldusi.
 
Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov saatis täievolilisele esindajale Eestis [[Kuzma Nikitin]]ile 23. oktoobril 1939 telegrammi, kus oli muuseas öeldud: "Te olete kohustatud lõpuks mõistma, et igasugune selliste Eesti "sovetiseerimise" meeleolude õhutamine või isegi sellistele meeleoludele mittevastuastumine on vaid meie vaenlaste Nõukogude-vastaste provokaatorite huvides. Sellise ebaõige käitumisega Te viite segadusse ka eestlased, näiteks piibuPiibu, kes näib arvavat, et tal on nüüd 7. novembril vaja pidada Nõukogude-sõbralikke kõnesid. Te peate hoolitsema vaid selle eest, et meie inimesed, sealhulgas ka sõjaväelased Eestis, täpselt ja hoolikalt täidaksid abistamispakti ja Eesti asjadesse mittesekkumise printsiipi, ja hoolitsema, et ka Eesti pool suhtuks pakti samamoodi<ref>Liivi Uuet ja Erich Kaup. Sotsialistliku revolutsiooni käsiraamat. Tammerraamat, 2011. Lk. 153.</ref>."
 
3. veebruaril 1940 esitas Eesti saadik Moskvas protesti Eesti sõjalennuki tulistamise asjus Nõukogude Liidu laevade poolt. Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar avaldas 4. veebruaril kahetsust<ref>Nõuk. Liit avaldas kahetsust. [[Rahvaleht]], 5. veebruar 1940, nr. 30, lk. 1.</ref>.