Kasutaja:Lagrits/Turumajandus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Turumajandus''' on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudluse-pakkumise suhte tulemusena.<ref>Altvater, E. (1993). ''The Future of the Market: An Essay on the Regulation of Money and Nature After the Collapse of "Actually Existing Socialism''. Verso. p. 57.</ref><ref>Gregory and Stuart, Paul and Robert (2004). ''Comparing Economic Systems in the Twenty-First Century, Seventh Edition''. George Hoffman. p. 538. ISBN 0-618-26181-8. "Market Economy: Economy in which fundamentals of supply also demand provide signals regarding resource utilization."</ref> Turumajanduse põhiomadus on, et investeeringute ja toodetud kaupade jaotuse üle otsustamine käib läbi turu. Sellele vastandub [[plaanimajandus]], kus investeeringu- ja tootmisotsused on juba tootmisplaani sisse kirjutatud.

Turumajandus võib toimida nii [[laissez-faire]] või [[vaba turg|vabaturumajandusena]] kui ka tugeva riigi kontrolli all oleva majandusena. Reaalsuses ei eksisteeri turumajandust puhtal kujul, sest valitsused ja ühiskond reguleerivad neid erineval määral.<ref>Tucker, Irvin B. p 491. Macroeconomics for Today. West Publishing. p. 491</ref><ref>Altvater, E. (1993). ''The Future of the Market: An Essay on the Regulation of Money and Nature After the Collapse of "Actually Existing Socialism''. Verso. pp. 237–238.</ref> Enamik eksisteerivaid turumajandusi kasutavad teataval määral planeerimist või suunab tegevust riik ja on seetõttu klassifitseeritud [[segamajandus]]eks. Turumajanduse all mõistetakse vahel ka vabaturumajandust, kuid tegelikult võib olla mõeldud hoopis [[laissez-faire]] või [[vaba turu anarhism|vaba turu anarhismi]].<ref>"[http://www.merriam-webster.com/dictionary/market%20economy Market Economy]". Merriam Webster. An Encyclopaedia Britannica Company</ref>

</ref> Turusotsialismil on mitmeid tõlgendusi, näiteks [[tööühistu]]l põhinev isemajandamine, aga ka mudelid, mis kaasavad avalikus omandis olevad tootmisvahendid, kus investeerimiskaubad on turgude abil jaotatud.<ref>Bock man, Johanna (viide72011). ''Markets in the name of Socialism: The Left-Wing origins of Neoliberalism''. Stanford University Press. ISBN 978-0-8047-7566-3.</ref>

[[Turusotsialism]] viitab erinevat tüüpi majandussüsteemidele, kus tootmisvahendid ja domineerivad majandusasutused on kas avalikus või ühingute omandis, kuid juhitud vastavalt nõudluse ja pakkumise vahekorra reeglitele. Sellist tüüpi turumajanduse juured ulatuvad [[Klassikaline majandusteadus|klassikalisse majandusteadusesse]], [[Adam Smith|Adam Smithi]] ja [[Mutualism|mutualistidest]] filosoofide töödesse.<ref>McNally, David (viide1993). ''Against the Market: Political economy, market socialism and the Marxist critique''. Verso. [11]]]]]]lk 44. ISBN 978-0-86091-606-2.</ref>

Turuvälist [[Sotsialism|sotsialismi]] ja turusotsialismi eristav tunnus on tootmistingimuste turu olemasolu viimases ja ettevõtete kasumlikkuse võimalus. [[Kasum|Kasumit]], mis on saadud avalikus omandis olevatelt ettevõtetelt, võib kasutada mitmeti – seda edasiseks tootmiseks uuesti investeerides, valitsuse pool pakutavate ja sotsiaalteenuste otseseks rahastamiseks või jagada avalikkusele [[sotsiaaldividend|sotsiaaldividendina]] või läbi tavalise [[Maksusüsteemid|maksusüsteemi]].<ref>Marangos, [viide12]John (2004). ''Social Dividend versus Basic Income Guarantee in Market Socialism''. International Journal of Political Economy, vol. 34, no. 3.</ref>