Redaktsioon: 8. november 2014, kell 18:06 redigeeri Mariina (arutelu \| kaastöö) 24 052 muudatust P →‎Välisallikad ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. november 2014, kell 23:48 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 951 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=november\|aasta=2013}} [[Pilt:Diagrama de los pulmones.svg\|pisi\|300px\|Inimese kopsude joonis.<br>1 – [[hingetoru]]<br>2 – [[kopsuveen]]<br>3 – [[kopsuarter]]<br>4 – [[alveoolaarjuha]]<br>5 – [[kopsualveoolid]]<br>6 – [[südamesälk]]<br>7 – [[bronh]] ehk kopsutoru <br>8 – segmendibronh<br>9 – sagarabronh<br>10 – peabronh <br>11 – [[keeleluu]] ]] {{See artikkel\| räägib elunditest; toiduaine kohta vaata artiklit [[Kopsud (kulinaaria)]].}} '''Kopsud''' ([[ladina keel]]es ''pulmones'') on [[sünnijärgne\|sünnijärgselt]] hädavajalikud [[hingamiselunkond\|hingamiselundkonna]] [[hingamiselund\|elund]]id paljudel [[tetrapoodid]]el ja osadel [[kalad]]el. 9. rida ⟶ 10. rida: Varieeruv on ka ehitus ning vere- ja lümfisoonte hargnemine nii liigiti kui ka indiviiditi. == ~~Lindudel~~Ehitus == === Lindudel === [[Linnud\|Lindude]] [[kops]]ud on suhteliselt väikesed, kuid suure pinnaga. ==~~Roomajad~~= Roomajatel === ==== Maolised ==== {{Vaata\|madude hingamiselundkond}} Ka maolistel on kopsude arv, mass, ehitus, vere- ja lümfisoonte hargnemine nii liigiti kui ka indiviiditi varieeruv. Enamikul [[Leo Daniël Brongersma]] poolt Leidenis paikneva ''Rijksmuseum van Natuurlijke Historie'' piirituses säilitatud [[muuseumieksponaat]]idest uuritud ja kirjeldatud madudest oli parem kops pikem ja ka suurema läbimõõduga.<ref>[[L. D. BRONGERSMA]],''[http://dare.uva.nl/cgi/arno/show.cgi?fid=149167 SOME REMARKS ON THE PULMONARY ARTERY IN SNAKES WITH TWO LUNGS]'', Veebiversioon (vaadatud 20.11.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> Paljudel [[madu]]del on kas vasak või parem kops atrofeerunud. Mõnedel madudel paiknes kops [[süda]]mest eespool, kuid valdavalt siiski tagapool. Vasak kops oli arenenud [[boa]]del ja [[püüton]]itel, kuid ''Crotalus''el ja paljudel ''[[Colubridae]]'' sugukonna madudel rudimentaarne ning [[rästiklased\|rästiklastel]] ja [[mürknastiklased\|mürknastiklastel]] atrofeerunud.<ref>L.M.Pastor,''[http://books.google.ee/books?id=JFhksT3JIH0C&pg=PA68&lpg=PA68&dq=ophidian+bronhi&source=bl&ots=BvjefmD5pD&sig=ceUz9SXrfWIlNiCqJC4aIEyk3Ck&hl=et&sa=X&ei=HcVoUqu4DaW60wWRkIGICQ&redir_esc=y#v=onepage&q=ophidian%20bronhi&f=false Histology, Ultrastructure and Immunohistochemistry of the Respiratory Organs in non-mammalian vertebrates]'', Universidad de Murcia, lk 134, 1995, ISBN 84 7684 638 X, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 24.10.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>Kuid see eest on rästikutel jt olemas [[hingetoru]] laienenud tagaosast kujunenud [[trahheaalkops]].<ref>[[Loomade elu]] 5:242.</ref>''[[Tropidophiidae]]'' sugukonna madudel ja [[must mamba\|mustal mambal]] on arenenud parem kops. [[Bolierialased\|Bolierialastel]] on arenenud mõlemad kopsud. Kops lõpeb enamasti [[õhukott\|õhukotiga]] (õhumahutiga<ref>Loomade elu 5:242.</ref>), mille täpne funktsioon pole päris selge.▼ ~~Paljudel [[madu]]del on kas vasak või parem kops atrofeerunud. Mõnedel madudel paiknes kops [[süda]]mest eespool kuid valdavalt siiski tagapool.~~ ▲Vasak kops oli arenenud [[boa]]del ja [[püüton]]itel, kuid ''Crotalus''el ja paljudel ''[[Colubridae]]'' sugukonna madudel rudimentaarne ning [[rästiklased\|rästiklastel]] ja [[mürknastiklased\|mürknastiklastel]] atrofeerunud.<ref>L.M.Pastor,''[http://books.google.ee/books?id=JFhksT3JIH0C&pg=PA68&lpg=PA68&dq=ophidian+bronhi&source=bl&ots=BvjefmD5pD&sig=ceUz9SXrfWIlNiCqJC4aIEyk3Ck&hl=et&sa=X&ei=HcVoUqu4DaW60wWRkIGICQ&redir_esc=y#v=onepage&q=ophidian%20bronhi&f=false Histology, Ultrastructure and Immunohistochemistry of the Respiratory Organs in non-mammalian vertebrates]'', Universidad de Murcia, lk 134, 1995, ISBN 84 7684 638 X, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 24.10.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>Kuid see eest on rästikutel jt olemas [[hingetoru]] laienenud tagaosast kujunenud [[trahheaalkops]].<ref>[[Loomade elu]] 5:242.</ref>''[[Tropidophiidae]]'' sugukonna madudel ja [[must mamba\|mustal mambal]] on arenenud parem kops. [[Bolierialased\|Bolierialastel]] on arenenud mõlemad kopsud. Kops lõpeb enamasti [[õhukott\|õhukotiga]] (õhumahutiga<ref>Loomade elu 5:242.</ref>), mille täpne funktsioon pole päris selge. L. D. Brongersma uuritud eksponaatidest olid ''[[Boidae]]'', ''[[Anilidae]]'', ''[[Xenopeltidae]]'', ''[[Colubridae]]'' ja ''[[Elapidae]]'' [[sugukond (bioloogia)\|sugukonna]] [[maolised\|madudel]] kaks kopsu, millest üks või mitu parema [[kopsuarter]]i haru suundusid, lisaks vasakule kopsuarterile, samuti vasakusse kopsu. Osadel ''Boidae'', ''Anilidae'' ja ''Xenopeltidae'' esines parema ja vasaku kopsuarteri [[anastomoos]]e. Eksponaatidel ei tuvastatud vasaku kopsuarteri harusid suubumas paremasse kopsu.<ref>L . D. BRONGERSMA , D. Sc.,''[http://dare.uva.nl/cgi/arno/show.cgi?fid=149167 SOME REMARKS ON TH E PULMONARY ARTERY IN SNAKES WITH TWO LUNGS]'', Veebiversioon (vaadatud 11.01.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> === Koduloomadel === Koduloomadel pleuraõõnes paiknevad paarilised kopsud koosnevad [[bronh]]ikestest, hingamisbronhikestest, veresoontest ja neid ümbritsevast sidekoest.<ref>[[Enn Ernits]], [[Esta Nahkur]], '' Koduloomade anatoomia'', [[Eesti Maaülikool]], [[Tartu]], [[Halo Kirjastus]], lk 216, [[2013]], ISBN 978-9949-426-28-8.</ref> Koduloomadel eristatakse :▼ ~~===Välisehitus===~~ [[vasak kops\|vasakut kopsu]] (''pulmo sinister''), ▼ ▲Koduloomadel eristatakse : [[vasak kops\|vasakut kopsu]] (''pulmo sinister'') [[parem kops\|paremat kopsu]] (''pulmo dexter''). ~~===Siseehitus===~~ Kummalgi kopsul eristatakse<ref>[[Enn Ernits]], [[Esta Nahkur]], '' Koduloomade anatoomia'', [[Eesti Maaülikool]], [[Tartu]], [[Halo Kirjastus]], lk 216, [[2013]], ISBN 978-9949-426-28-8.</ref>: [[kopsupõhimik]]ku (''basis pulmonalis'') 38. rida ⟶ 37. rida: [[kopsujuur]]t (''radix pulmonalis'') jpt piirkondi. Kops liigendub paljudel koduloomadel lõhede abil sagarateks: kraniaalseks, kaudaalseks, kesk- ja [[lisasagar]]aks (''lobus cranialis'', ''lobus caudalis'', ''lobus medius'' ''lobus accessorius''). Sagarate arv liigiti ja ka indiviiditi on ~~varireeruv~~varieeruv, nii näiteks liigendub [[kass]]i (''Catus domesticus'' L.) parem kops neljaks ja vasak kops kaheks segmendiks.<ref>Shakir Mahmood Mirhish & Rabab Abd Alameer Nassar,''[http://scienceandnature.org/IJABR_Vol3(2)2013/IJABR_V3(2)27.pdf Anatomical and histological study of trachea and lung in local breed cats felis ''Catus domesticus'' L.], I.J.A.B.R, VOL. 3(2) 2013: ~~266-272~~266–272 ISSN 2250 – 3579, Veebiversioon (vaadatud 25.11.2013)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> === Inimese kopsud === Inimesel eristatakse sarnaselt teiste imetajatega vasakut kopsu (''pulmo sinister'') ja paremat kopsu (''pulmo dexter'') ning kummalgi kopsul eristatakse<ref>[[Meeli Roosalu]]. ''Inimese anatoomia'', Kirjastus [[Koolibri]], lk 124, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref>: kopsupõhimikku (''basis pulmonalis''), kopsutippu (''apex pulmonalis''), kopsuväratit (''hilum pulmonalis''), kopsujuurt (''radix pulmonalis'') jpt piirkondi. ~~===Välisehitus===~~ ~~Inimesel eristatakse :~~ ▲[[vasak kops\|vasakut kopsu]] (''pulmo sinister''), [[parem kops\|paremat kopsu]] (''pulmo dexter''). ~~Kummalgi kopsul eristatakse<ref>[[Meeli Roosalu]]. ''Inimese anatoomia'', Kirjastus [[Koolibri]], lk 124, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref>:~~ [[kopsupõhimik]]ku (''basis pulmonalis'') [[kopsutipp]]u (''apex pulmonalis'') [[kopsuvärat]]it (''hilum pulmonalis'') [[kopsujuur]]t (''radix pulmonalis'') jpt piirkondi. ~~===Siseehitus===~~ Kopsukoes on rohkelt [[arter]]eid ja [[veen]]e ning [[lümfitee]]sid ja [[lümfisõlm]]i, kopsualveoole ning [[sidekude]]t. Parem kops liigendub üla-, kesk- ja alasagaraks (''lobus superior'', ''lobus medius'', ''lobus inferior''). Vasak kops aga üla- ja alasagaraks. ~~Vasak kops aga üla- ja alasagaraks.~~ [[Kopsusagar]]ad jagunevad sidekoeliste [[vahesein]]te abiga kopsusegmentideks: paremas kopsus 10 ja vasemas kopsus 9 segmendiks. Iga [[kopsusegment]] koosneb [[bronh]]ist, [[kopsuarter]]ist ja [[kopsuveen]]i harust.<ref>[[Meeli Roosalu]]. ''Inimese anatoomia'', Kirjastus [[Koolibri]], lk 124, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref> === Funktsioon= == ~~Nende~~Kopsude põhifunktsioon on transportida [[hapnik]]ku [[atmosfäär]]ist [[vereringe]]sse ja vabastada [[süsihappegaas]]i vereringest atmosfääri. See [[gaasivahetus]] toimub kopsude imeväikestes osakestes – [[kopsualveoolid]]es. Kopsud täidavad ka mitmeid [[metabolism\|metaboolseid]] funktsioone, nagu [[serotoniin]]i, [[noradrenaliin]]i, [[adenosiintrifosfaat\|ATP]], [[prostaglandiin]]ide, [[angiotensiin I]]-e, [[bradükiniin]]i jpt ainete metabolism. === Patoloogia= == {{Vaata\|Kopsuhaigused}} Inimestel esinevate [[kopsuhaigused\|kopsuhaiguste]] uurimisel kasutatakse mudelorganismina [[jänes]]eid.<ref>Nurfatin Asyikhin Kamaruzaman, Egi Kardia, Nurulain ‘Atikah Kamaldin, Ahmad Zaeri Latahir, ja Badrul Hisham Yahaya, [http://www.hindawi.com/journals/bmri/2013/691830/ The Rabbit as a Model for Studying Lung Disease and Stem Cell Therapy,] BioMed Research International, Volume 2013 (2013), Article ID 691830, Veebiversioon (vaadatud 24.11.2013)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> Levinuimad kopsuhaigused on: [[kopsuembol]], [[kopsuemfüseem]], [[kopssüda]], [[kopsuastma]], [[kopsuinfarkt]], [[kopsupais]], [[kopsupõletik]], [[tsüstiline kops]], [[pneumotseele]], [[kopsutromboos]], [[kopsutuberkuloos]], [[tsüstiline fibroos]], [[sarkoidoos]], [[kopsuvähk]], [[pulmonaalhüpertensioon]], [[krooniline obstruktiivne kopsuhaigus]] (''chronic obstructive pulmonary disease''), [[põrnatõbi\|põrnatõve]] kopsuvorm. Kopsud võivad koos teiste elutähtsate elunditega haigestuda ka mitmete [[nakkushaigus]]te tüsistustena nagu ''[[SARS'']], [[Lähis-Ida äge respiratoorne sündroom]], [[gripp]] jt. ==Vaata ka== 86. rida ⟶ 73. rida: [[pulmonoloogia]] [[tüvirakud]] == Viited == {{viited}} ==~~Välisallikad~~Kirjandus== CIBA Foundation, ''[http://books.google.ee/books?id=jELpNWtuflYC&printsec=frontcover&dq=metabolic+actions+of+the+lung&hl=et&sa=X&ei=ZZ-LUpHVE4WshQe9zoHQBg&redir_esc=y#v=onepage&q=metabolic%20actions%20of%20the%20lung&f=false Symposium Lung Liquids]'', 1975, Elsevier, ISBN ~~0 444 15204 0~~0444152040, Google'i raamat ~~veebiversioon (vaadatud 19.11.2013)<small> (inglise keeles)</small>~~ CIBA Foundation Symposium, ''[http://books.google.ee/books?id=9n4yeBwg4aUC&printsec=frontcover&dq=metabolic+actions+of+the+lung&hl=et&sa=X&ei=Dp6LUsXcLtGihgeY_oBw&redir_esc=y#v=onepage&q=metabolic%20actions%20of%20the%20lung&f=false Metabolic Activities of the Lung]'', 1980, Elsevier, ISBN ~~0 444 90159 0~~0444901590, Google'i ~~raamatu veebiversioon (vaadatud 19.11.2013)<small> (inglise keeles)</small>~~raamat J. N. MAINA, (16. märts 1989). [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1256818/pdf/janat00043-0039.pdf ''The morphology of the lung of the black mamba Dendroaspis polylepis (Reptilia: Ophidia: Elapidae). A scanning and transmission electron microscopic study'']~~,( 16 märts 1989),~~ J. Anat. (1989), 167, lk ~~31-46, veebiversioon (vaadatud 13.05.2014)<small> (inglise keeles)</small>~~31–46 Kent Pinkerton, Richard Harding, Charles Plopper, [http://books.google.ee/books?id=ACYbk0B2-nsC&printsec=frontcover&dq=metabolic+actions+of+the+lung&hl=et&sa=X&ei=-p-LUvSOINSrhAeKuoHAAg&redir_esc=y#v=onepage&q=metabolic%20actions%20of%20the%20lung&f=false The Lung: Development, Aging and The Environment], 2004, Elsevier, ISBN ~~0 12 3247519~~ 0123247519, Google'i raamat ~~veebiversioon (vaadatud 19.11.2013)<small> (inglise keeles)</small>~~ Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "[[Inimese füsioloogia ja anatoomia]]", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6. trükk, lk 271, [[2011]], toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0. ''[http://www.webmd.com/lung/picture-of-the-lungs Lung Disease & Respiratory Health Center]'', ~~Veebiversioon (vaadatud 19.11.2013)<small> (inglise keeles)</small>~~veebiversioon Veiko Olustvere, ''[http://www.anest.ee/public/files/Anesteesia%20ABC_Herodes.pdf Anesteesia kopsukirurgias]'', 04.05.2012, ~~Veebiversioon <small>(vaadatud 20.11.2013)</small>~~ veebiversioon ; Histoloogia Crapo JD, Barry BE, Gehr P, Bachofen M, Weibel ER., (august 1982). [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/7103258 ''Cell number and cell characteristics of the normal human lung~~. Lühikokkuvõte.~~''], Am Rev Respir Dis.; ~~august 1982;~~126(2):332-7., veebiversioon ~~(vaadatud 08.11.2014.a.)<small> (inglise keeles)</small>~~ {{Commons\|Category:Lungs}} [[Kategooria:Anatoomia]]

Kopsud: erinevus redaktsioonide vahel