Euroopa sotsiaalharta: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Legobot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 16 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
Resümee puudub
1. rida:
[[Image:European Social Charter member states.svg|thumb|300px|1961. aasta harta liikmesriigid on kaardil helerohelised, uuendatud harta liikmed tumerohelised ning hartaga seni liitumata riigid on hallid.]]
'''Euroopa sotsiaalharta''' on [[Euroopa Nõukogu]] [[inimõigused|inimõigusi]] kaitsev [[rahvusvaheline leping]], mis sätestab inimeste sotsiaalsed ja majanduslikud [[põhiõigused]] ning kehtestab järelevalvemehhanismi, et tagada nende õiguste järgmine hartaga ühinenud riikides <ref>[http://elik.nlib.ee/k-v-andmebaas/page/5/?kv_id=605&show_all=1 Euroopa Liidu Infokeskus]</ref>. Euroopa sotsiaalharta allkirjastati 18. oktoobril [[1961]]. aastal [[Torino]]s. Harta parandatud ja täiendatud versioon allkirjastati 3.mail [[1996]]. aastal [[Strasbourg]]is.
'''Euroopa sotsiaalharta''' on [[Euroopa Nõukogu]] kokkulepe, mis sõlmiti 18. oktoobril [[1961]] ja mida revideeriti [[1996]]. aastal. Uuendatud harta jõustus [[1999]]. aastal ning see asendab järk-järgult 1961. aasta harta.
 
Euroopa sotsiaalharta (1996.a. parandatud ja täiendatud versioon) sätestab järgmised sotsiaalsed põhiõigused <ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/78197 Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta (RT II 2000, 15, 93)]</ref>:
Euroopa sotsiaalharta määratleb inimõigused ja põhivabadused ning kehtestab kontrollimehhanismi, mis tagab nende austamise Euroopa Liidu liikmesriikides. Harta garanteerib õigused ja vabadused, mis puudutavad kõigi üksikisikute igapäevaelu. Hartas määratletud põhiõigused on: majutus, tervis, haridus, töö, sotsiaal- ja õiguskaitse, liikumisvabadus ja diskrimineerimatus.
* õigus [[töö]]le (art.1)
* õigus õiglastele töötingimustele (art.2)
* õigus töötada ohututes ja tervislikes töötingimustes (art.3)
* õigus saada õiglast [[töötasu]] (art.4)
* õigus ühineda (art.5)
* õigus pidada kollektiivläbirääkimisi (art.6)
* laste ja noorte õigus saada kaitset (art.7)
* töötavate naiste õigus emaduse kaitsele (art.8)
* õigus kutsenõustamisele (art.9)
* õigus kutseõppele (art.10)
* õigus tervise kaitsele (art.11)
* õigus [[sotsiaalkindlustus]]ele (art.12)
* õigus saada sotsiaal- ja meditsiiniabi (art.13)
* õigus kasutada [[sotsiaalhoolekanne|sotsiaalhoolekande]] teenuseid (art.14)
* puuetega isikute õigus elada iseseisvalt, sotsiaalselt integreeruda ja võtta osa ühiskonna elust (art.15)
* perekonna õigus saada sotsiaalset, õiguslikku ja majanduslikku kaitset (art.16)
* laste ja noorte õigus saada sotsiaalset, õiguslikku ja majanduslikku kaitset (art.17)
* õigus tegelda tulundustegevusega teiste lepingupoolte territooriumil (art.18)
* võõrtöötajate ja nende perekondade õigus saada kaitset ja abi (art.19)
* õigus võrdsetele võimalustele ja võrdsele kohtlemisele töö- ja kutseküsimustes soost sõltumata (art.20)
* õigus saada informatsiooni ja konsultatsiooni (art.21)
* õigus osaleda töö- ja töökeskkonna tingimuste kindlaksmääramisel ja parandamisel (art.22)
* vanurite õigus saada sotsiaalset kaitset (art.23)
* õigus kaitsele töösuhte lõpetamise korral (art.24)
* töötajate õigus oma nõuete kaitsele tööandja maksejõuetuse korral (art.25)
* õigus väärikale kohtlemisele töökohal (art.26)
* perekondlike kohustustega töötajate õigus teistega võrdsetele võimalustele ja võrdsele kohtlemisele (art.27)
* töötajate esindajate õigus ettevõttes tegutsedes kaitsele ja neile ettenähtud soodustustele (art.28)
* õigus saada informatsiooni ja konsultatsiooni kollektiivse koondamise korral (art.29)
* õigus kaitsele [[vaesus]]e ja sotsiaalse tõrjutuse eest (art.30)
* õigus eluasemele (art.31)
Euroopa Nõukogu 47 liikmesriigist on sotsiaalharta ratifitseerinud 43 liikmesriikiriiki, sealhulgas kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, aga ka näiteks [[Venemaa Föderatsioon]], [[Ukraina]], [[Moldova]], [[Armeenia]], [[Gruusia]], [[Aserbaidžaan]], [[Türgi]], [[Horvaatia]], [[Albaania]] jt.<ref>Tiina AnsipEesti "Tänaratifitseeris möödubEuroopa 50sotsiaalharta aastat31.mail Euroopa[[2000]]. sotsiaalhartaaastal sünnist"ning Sotsiaalministeeriumiharta pressiteade,jõustus 18Eesti suhtes 1. oktooberoktoobril 2011</ref>2000.a.
 
Sotsiaalharta ratifitseerimisel peab iga lepinguosaline riik tunnistama ennast seotuks vähemalt 16 harta artikliga 31-st või 63 nummerdatud lõikega 98-st. Seega ei ole harta automaatselt siduv kogu mahus ning lepinguosalistel riikidel on võimalik jätta mõned harta sätted ratifitseerimata. Sotsiaalharta ratifitseerimisel 2000. aastal tunnistas Eesti ennast seotuks harta 79 nummerdatud lõikega 98-st <ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/26389 Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta ratifitseerimise seadus (RT II 2000, 15, 93)]</ref>. 2012. aastal ratifitseeris Eesti täiendavalt 8 harta nummerdatud lõiget, sh. artikli 26 (õigus väärikale kohtlemisele töökohal) ja artikli 30 (õigus kaitsele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest), mis algselt jäid ratifitseerimata <ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/229052012001 Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta ratifitseerimise seaduse muutmise seadus (RT II, 29.05.2012, 1)]</ref>. Eesti ei ole seni seotud veel harta 11 nummerdatud lõikega, sh artikliga 23 (vanurite õigus saada sotsiaalset kaitset) ja artikliga 31 (õigus eluasemele).
Euroopa Nõukogu 47 liikmesriigist on sotsiaalharta ratifitseerinud 43 liikmesriiki, sealhulgas kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, aga ka näiteks [[Venemaa Föderatsioon]], [[Ukraina]], [[Moldova]], [[Armeenia]], [[Gruusia]], [[Aserbaidžaan]], [[Türgi]], [[Horvaatia]], [[Albaania]] jt.<ref>Tiina Ansip "Täna möödub 50 aastat Euroopa sotsiaalharta sünnist" Sotsiaalministeeriumi pressiteade, 18. oktoober 2011</ref>
 
Sotsiaalhartaga võetud kohustuste kohta peab iga lepinguosaline riik esitama igal aastal aruandeid. Harta artiklid on jagatud nelja temaatilisse gruppi, mistõttu iga artikli kohta esitatakse aruanne kord nelja aasta jooksul. Riikide aruanded vaatab läbi Euroopa Sotsiaalõiguste Komitee, kes teeb järeldused, kas riigid täidavad võetud kohustusi või mitte.
 
9.novembril 1995. a-l allkirjastati Strasbourgis Euroopa sotsiaalharta lisaprotokoll kollektiivkaebuste süsteemi kohta, mis annab [[tööandja]]te ja [[ametiühing]]ute siseriiklikele ja rahvusvahelistele esindusorganisatsioonidele ning Euroopa Nõukogu juures nõuandva staatusega rahvusvahelistele [[valitsusväline_organisatsioon|valitsusvälistele organisatsioonidele]] võimaluse esitada Euroopa Sotsiaalõiguste Komiteele kollektiivkaebusi sotsiaalharta sätete rakendamise kohta lepinguosalises riikis <ref>[http://conventions.coe.int/Treaty/EN/Treaties/PDF/Estonian/158-Estonian.pdf Euroopa sotsiaalharta lisaprotokoll kollektiivkaebuste süsteemi kohta ETS No158]</ref>. Kollektiivkaebuste lisaprotokolliga on 2014. aastaks ühinenud 15 riiki. Eesti ei ole kollektiivkaebuste lisaprotokolli ratifitseerinud.
 
==Viited==
10. rida ⟶ 47. rida:
 
==Välislingid==
* [http://www.coe.int/t/dghl/monitoring/socialcharter/default_en.asp European Social Charter] Euroopa Nõukogu kodulehel
* [https://www.riigiteataja.ee/akt/26389 Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta ratifitseerimise seadus] Vastu võetud 31.05.2000
* [http://www.coe.int/Tt/DGHLdghl/Monitoringmonitoring/SocialChartersocialcharter/ECSR/ECSRdefault_en.asp European Committee of Social CharterRights] Euroopa NõukoguSotsiaalõiguste kodulehelKomitee
* [http://www.sm.ee/tegevus/too-ja-toimetulek/sotsiaalkindlustus/rahvusvaheline-sotsiaalkindlustus/parandatud-ja-taiendatud-sotsiaalharta.html Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta ja aruanded] sotsiaalministeeriumi kodulehel