Wieni sillaga ostsillaator: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
RonFreimann (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
RonFreimann (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
2. rida:
'''Wien'i sillaga ostsillaator''' (inglise ''Wien bridge oscillator'') on RC-tagasisideahelaga madalsageduslike elektrivõnkumisi genereeriv lülitus. Wien'i sillaga ostsillatori eristab teistest RC-tagasisideahelaga [[ostsillaator]]itest see, et seda tüüpi seade kasutab sobiva tagasiside tekitamiseks Wien'i [[sildlülitus]]t, mille töötas välja saksa teadlane [[Max Wien]] aastal 1891. Wien'i sildlülitus sisaldab nelja [[takisti]]t ja kahte [[kondensaator]]it ning põhineb sarnasel, ent reaktiivelemente (kondensaatoreid) mitte-sisaldaval [[Wheatstone sild|Wheatstone sillal]]. Mõlema sildlülituse puhul kasutatakse ära tasakaalustamist kahe rööpse haru vahel selgitamaks välja komponentide täpseid väärtusi.
 
Wien'i sildlülitus töötati välja juba 19. sajandi lõpus. Tänapäevase elektrilülituse arendas lõplikult välja aga William Hewlett 1939. aastal, kui ta selgitadesselgitas välja, kuidas muuta ostsilaatori väljund stabiilseks ja tagada väikesed moonutused. Koos David Packard'iga asutatud ettevõttes, [[Hewlett-Packard]] töötas Hewlett välja esimese täppis Wien'i sildsillaga ostsillaatori HP200A.
 
==Wien'i sild==