Kalmõkid: erinevus redaktsioonide vahel

[[2002]]. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaa Föderatsioonis 173 996 kalmõkki, neist Kalmõki Vabariigis 155 938 (53,3 %). [[2010]]. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaa Föderatsioonis 183 372 kalmõkki, neist Kalmõki Vabariigis 162 740 (57,4% elanikkonnast).<ref>http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/perepis_itogi1612.htm</ref>[[Kõrgõzstan]]is elab 5825 kalmõkki. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 11 kalmõkki.<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RLE04&lang=2 Statistikaameti koduleht]</ref>

 

Kalmõkid põlvnevad [[16. sajand]]i lõpul [[Džungaaria]]st välja rännanud [[oiraadid|oiraadi]] hõimudest, kes [[1607]]. aastal jõudsid praegusele asualale.

Ei ole täpselt teada, miks kalmõkkide esivanemad läände rändasid. Kalmõkid asusid [[17. sajand]]i algul [[Kaspia meri|Kaspiast]] loodes paiknevale [[stepp|stepi]]alale, tõrjudes senised elanikud [[nogaid]] kõrvale. Formaalselt luges Venemaa seda territooriumi endale kuuluvaks, kuid faktiliselt Venemaa riigivõim seal kuigivõrd ei kehtinud. Ajapikku püüdis aga Venemaa oma võimu Kalmõkkias tugevdada. [[1771]]. aastal püüdsid paljud kalmõkid [[Don]]i ja [[Volga]] vaheliselt alalt itta lahkuda. Paljudel see õnnestus, kuid Venemaal õnnestus ka osa põgenejatest tappa või tagasi tuua. Pärast seda Venemaa suhtumine kalmõkkidesse muutus, [[Kalmõki Khaaniriik]] likvideeriti ja Kalmõkkiasse hakati ümber asustama [[venelased|venelasi]]. Kuid venelased ja kalmõkid eriti omavahel ei suhelnud, ning [[20. sajand]]i algul olid kalmõkid veel valdavalt ükskeelsed.