Redaktsioon: 16. november 2014, kell 18:46 redigeeri AllanPH (arutelu \| kaastöö) 545 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. november 2014, kell 08:28 redigeeri eemalda AllanPH (arutelu \| kaastöö) 545 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: '''Nägemine''' ehk '''nägemismeel''' (ingl. k. ''sight'', ''vision'') on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid. Nägemismeel võimaldab eristada valgusintensiivust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Selgroogsed detekteerivad muutusi valgusinformatsioonis läbi silma [[~~Silmavõrkkest~~Võrkkest\|~~silmavõrkkestas~~võrkkestas]] paiknevate fotoretseptorrakkude. [[Valgus\|Valguse]] (380 - 780 nm lainepikkusega elektromagnetlainete) mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes retseptorrakkudes - [[Kepikesed\|kepikestes]] ja [[Kolvikesed\|kolvikestes]] (inglise keeles vastavalt - ''rods'', ''cones'')- fotokeemilise protsessi tagajärjel (nägemispigmendi [[Rodopsiin\|rodopsiini]] lagunemisel) muutus membraanipotentsiaalis. See põhjustab omakorda muutust [[Närviimpulss\|närviimpulsside]] sageduses nägemisjuhteteedes, mis kõrgemates ajukeskustes viivad nägemisaistingu ja nägemistaju tekkeni. Värvust tajutakse kolvikestest alguse saavate nägemisjuhteteede abil <ref>"Nägemine". Eesti Entsüklopeedia. 7. Köide. Eesti Entsüklopeediakirjastus. 1994</ref>. Loomade nägemisvõime varieerub liigiti. Mõned loomaliigid tajuvad ainult valgusintensiivsust (ainuraksed), osa eristab värvusi (peajalgsed, limused, vähilised, paljud putukad, osa kalu, roomajad, linnud ja ahvid). Enamus imetajaid värvusi ei erista. Roomajatel, lindudel ja imetajatel on võime muuta silma läätse kuju, mistõttu näevad nad nii läedale kui kaugele<ref>"Nägemine". Eesti Entsüklopeedia. 7. Köide. Eesti Entsüklopeediakirjastus. 1994</ref>.

Nägemine: erinevus redaktsioonide vahel