Nägemine: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 540 baiti ,  7 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k. ''sight'', ''vision'') on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid. Nägemismeel võimaldab eristada valgusintensiivust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Imetajad detekteerivad muutusi valgusinformatsioonis läbi silmavõrkkestas paiknevate fotoretseptorite.
 
Selgroogsed detekteerivad muutusi valgusinformatsioonis läbi silmavõrkkestas paiknevate fotoretseptorite. Valguse (380 - 780 nm lainepikkusega elektromagnetlainete) mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes retseptorrakkudes - kepikestes ja kolvikestes (inglise keeles vastavalt - ''rods'', ''cones'')- fotokeemilise protsessi tagajärjel (nägemispigmendi rodopsiini lagunemisel) muutus membraanipotentsiaalis. See põhjustab omakorda muutust närviimpulsside sageduses nägemisjuhteteedes, mis kõrgemates ajukeskustes viivad nägemisaistingu ja nägemistaju tekkeni. Värvust tajutakse kolvikestest alguse saavate nägemisjuhteteede abil.
 
Nägemise [[aisting]]u madalaim lävi on küünlaleek mitmekümne [[kilomeeter|kilomeetri]] kaugusel selgel pimedal ööl kuivas puhtas [[õhk|õhus]].<ref>A ja O taskuteatmik 2005. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Läti: 2005. Lk 125. ISBN 9985-70-190-9</ref>
545

muudatust