Wieni sillaga ostsillaator: erinevus redaktsioonide vahel

Wien'i sild ühendatakse selektiivahelana ostilaatori tagasisideahelasse jättes ära selle rööpahela ning sillates seda võimenduselemendi sisendiga. Sellises konfiguratsioonis lihtsustub Wien'i silla käsitlus sedavõrd, et seda võib vaadelda kui ribapääsfiltrit, mis koosneb eralid kõrg- ja madalpääsfiltrist, ja mille väljund on juhitud võimenduselemendi sisendisse.<ref>http://www.electronics-tutorials.ws/oscillator/wien_bridge.html</ref> Selline filter tagab väga suure selektiivsuse, kuna resonant-sageduselt eemaldumisel kasvab faasinihe järsult 180 kraadini, mil tagasiside saab kõvasti summutatud (tekib negatiivne tagasiside)[VIIDE<ref VAJALIK]name="abo">Abo, Lembit, "Raadiolülitused", 1990, Tallinn, Valgus,lk. 129-132</ref>. Kondensaatorid omavad mahtuvustakistust, mis on avaldatav järgneva valemiga<ref>http://www.electronics-tutorials.ws/oscillator/wien_bridge.html</ref><ref>http://www.allaboutcircuits.com/vol_2/chpt_4/2.html</ref>:

Et tagasisidestuslülitus liialt koormatud võimendi poolt ei saaks on tarvilik, et võimenduselement oleks võimalikult suure sisendtakistuse ja võimalikult väikese väljundtakistsuega. Samuti, et RC-ahel on väga selektiivne, on tarvilik, et võimendi ülekandetunnusjoon oleks võimalikult lineaarne vähendamaks mittelineaarmoonutusi. Nendele nõudmistele vastab kõige paremini operatsioonivõimendi. Kuna Wien'i sild resonants-sagedusel faasi ei pööra, siis selleks et tagasiside kujuneks positiivseks on tarvilik sildlülitus paigutada operatsioonivõimendi mitte-inventeerivasse sisendisse. Amplituuditingimuse täitmiseks on vajalik, et operatsioonivõimendi võimendaks vastavalt nii palju kui sildlülitus vähendas amplituudi, ehk korvaks kaod. Eelnevast on teada, et Wien'i silla puhul, kui takistite ja kondensaatorite väärtused on valitud võrdsed, on ülekandetegur võnkesagedusel K_TS=Q=1/3, seega operatsionivõimendi peab sisendsignaali võimendama 3 korda. Selleks antakse vastusideahelaga inverteersisendisse selline pinge, et operatsioonivõimendi pingevõimendus on kolm. See on teostatavs seades pingejaguri takistite väärtuseks "''R_VS1"''=2"''R_VS2"''. Kuna ideaalseid võimendeid ei eksisteeri ja operatsioonivõimendi parameetrid muutuvad paratamatult (näit. temperatuuri mõju) lisaks veel toitepinge kõikumised, siis ei püsi võimendutegur ise-enesest paigal ja seega on tarvilik mingisugust lülitust, mis sätiks võimendust automaatselt.

2. Vastusideahelas vastutakistusega rööbiti kaks stabilitroni. Stabilitronid, tulenevalt oma eesmärgist, muutuvad teatud pingeväärtuse ületamisel juhtivaks ja seega šunteerivad sellega paralleelselt oleva vastuside takistuse, mistõttu suureneb pinge pingejaguri väljundist operatsioonivõimendi inverteersisendi ehk vastuside tõuseb. Asendades pingejaguril takisti seadmetakistiga, on võimalik reguleerida väljundpinge amplituudi vahemikus 1,5""''U_Z...U_0MAX""''.

3. Väljatransistor ühendatuna vastuside ahelasse kui väljundpingest sõltuva takistina. Sellisel lülitusel on tarvilik, et väljatransistori neelu-läte vaheline pinge oleks väga väike (<1V) tagamaks tüürpinge ja väljundvoolu lineaarset sõltuvust. Väljatransistori kanali laius ehk takistus sätitakse sõltuvusse väljundpingest kasutades tugipinget ja diood-detektorit, mis alaldab väljundsignaali ja leiab selle alalisvoolu komponendi. Tugipinget ja alalispinget võrreldakse omavahel automaatselt ning erinevuse kutsub esile väljatranistori paisu-pingejaguris pinge-muutuse, mistõttu korrigeerib väljatransistor kanali laiust vastavalt ja sellega suurendab või vähendab vastusideahelas oleva pingejaguri väljundpinget operatsioonivõimendi inventeersisendis.<ref>Abo, Lembit, name="Raadiolülitusedabo", 1990, Tallinn, Valgus,lk. 129-132</ref>