Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 486 baiti ,  4 aasta eest
resümee puudub
{{Vaata|Võnnu ajalugu}}
[[Pilt:Cesis Burg.jpg|left|pisi|[[Võnnu ordulinnus]]]]
[[File:Bm02022bm.jpg|left|pisi|Võnnu linnuse ja linna plaan. [[Johann Christoph Brotze]] kogust]]
 
Cēsise (Võnnu) asula alguseks loetakse [[1206]]. aastat. [[Võnnu muinaslinnus]] eksisteeris aga tõenäoliselt juba [[11. sajand]]il ja läks [[1201]] [[Mõõgavendade ordu]] valdusse.
[[Pilt:Cesis Kirche+Haus.jpg|pisi|[[Võnnu Jaani kirik]] vanalinnas]]
 
===Liivimaa orduaeg===
[[1209]]. aastal asusid ristisõdijad rajama [[Võnnu ordulinnus]]t, kuid selle valmimine võttis aastakümneid. Eestlased piirasid ristisõdijate käes olnud Võnnu muinaslinnust [[1210]]. aastal, enne [[Ümera lahing]]ut, suutmata seda vallutada. Sama edutult piirasid seda [[venelased]] [[1218]] ja [[1221]].
 
===Poola aeg===
[[Pilt:Cesis Kirche+Haus.jpg|pisi|[[Võnnu Jaani kirik]] vanalinnas]]
[[1588]] kogunes linnas [[Maapäev (rüütelkond)|maapäev]], mis tunnistas allumist [[Poola-Leedu|Poola]]le, kuid Poola osaks sai Cēsis alles [[1598]].
 
[[Poola aeg|Poola ajal]] oli Võnnu [[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa hertsogkonna]] [[Võnnu vojevoodkond|Võnnu vojevoodkonna]] ja Rzecapospolita [[rooma-katoliku kirik]]u Võnnu piiskopkonna keskus (1583–1626).
===Rootsi aeg===
Linn jäi katoliiklikuks seni, kuni läks [[1620]] [[Rootsi]] alluvusse. Linnus taastati, kuid hävis [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] [[1703]] uuesti ja läks samal aastal [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] valdusse ja pärast 1721. aasta [[Uusikaupunki rahu]] [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] koosseisu.
[[File:BM06222Am.jpg|left|pisi|[[Kreisilinn]] Võnnu pitsat. Johann Christoph Brotze kogust]]
[[File:Bm05116am.jpg|pisi|Vaade Võnnule [[18. sajand Eestis|18. sajandil]]. Johann Christoph Brotze kogust]]
[[File:Atlas von Liefland 2.tif|300px|pisi|right|Võnnu kreis, [[Ludwig August Mellin]]i kaardil, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798]]
===Venemaa keisririigis===
Võnnu oli [[Võnnu kreis]]i keskus, [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Riia kubermang]]u, [[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonnas]] ja [[Liivimaa kubermang]]us.
 
[[1747]]. aastal kinkis [[Venemaa keisrinna]] [[Jelizaveta Petrovna]] Cēsise [[kantsler]]ile [[Aleksei Bestužev-Rjumin]]ile. [[1777]] omandas lossivaremed [[krahv]] [[Friedrich Wilhelm von Sivers]], kes laskis oma residentsi ehitada lossivaremete idaossa, ühendades selle otsaseina kindlustustorniga. [[1812]] rajati [[romantism|romantilises]] stiilis lossipark jalgteede, eksootiliste taimede ja [[veekogu]]dega, milles peegelduvad lossivaremed.
 
53 720

muudatust