Pinnaplasmonid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud
P Parandasin cite-mallide kuupäevade vormistust
9. rida:
'''Pinnaplasmoniteks''' nimetatakse valgusega tugevas vastastikmõjus olevaid plasmoneid. Need tekivad kahe keskkonna kokkupuutepinnal, kus [[suhteline dielektriline läbitavus]] muudab märki. Näiteks metalli ja [[dielektrik]]u vahelisel pinnal. Pinnaplasmonitel on madalam energia kui [[ruumiplasmon]]itel ehk [[elektrongaas]]i pikivõnkumisel positiivsete tuumade suhtes. Sidestumisel footoniga tekib [[polariton]]. See levib mööda kahe keskkonna kokkupuutepinda kuni selle energia neeldub või kiiratakse.
 
Pinnaplasmoneid ennustas kõige esimesena R. H. Ritchie [[1957]]. aastal.<ref>{{cite journal |last=Ritchie |first=R. H. |month=JuneJuuni |year=1957 |title= Plasma Losses by Fast Electrons in Thin Films |journal=[[Physical Review]] |volume=106 |issue=5 |pages=874–881 |doi=10.1103/PhysRev.106.874|bibcode = 1957PhRv..106..874R }}</ref> Paljud teadlased tegelesid järgnevatel aastakümnetel pinnaplasmonitega, neist silmapaistvamad olid Heinz Raether, E. Kretschmann ja A. Otto.
 
==Tähtsus==