Kloonimine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Parandasin cite-mallide kuupäevade vormistust
29. rida:
Et pikendada elava organismi DNA lõiku, peab see olema ühenduses [[replikatsiooni alguspunktiga]], mis suunab nii enda kui ka ühendatavate lõikude [[paljunemine|paljunemist]]. Lisaks sellele on vajalikud mitmed erinevad protsessid ja spetsialiseerinud [[kloonimisvektor|kloonimisvektorid]] (tükike DNAd, millesse saab lisada võõra DNA fragmente), et algaks valgu [[ekspressioon]], [[sildistamine]], üheahelalise [[RNA]] ja DNA moodustamine jne.
 
Alguses tuleb eraldada DNAst sobiva suurusega lõik. Seejärel ligeerimise abil sisestatakse [[amplifitseeritud DNA]] [[vektor|vektorisse]] (DNA lõik). Vektor (mis on tavaliselt ümmargune) [[lineariseerimine|lineariseeritakse]], kasutades selleks [[restriktsiooniensüüm|restriktsiooniensüüme]]. Järgmisena inkubeeritakse vektor meid huvitava fragmendiga kindlates tingimustes koos [[ensüüm|ensüümi]] DNA ligaasiga. Pärast ligeerimist siseneb vektor meid huvitava DNA lõiguga [[peremeesrakk|peremeesrakku]]. Esineb ka teisi võimalikke tehnikaid, näiteks [[elektroporatsioon]]<ref name="pmid2659971">{{cite journal |author=Wirth R, Friesenegger A, Fiedler S |title=Transformation of various species of gram-negative bacteria belonging to 11 different genera by electroporation |journal=Mol. Gen. Genet. |volume=216 |issue=1 |pages=175–7 |year=1989 |month=MarchMärts |pmid=2659971 |doi= 10.1007/BF00332248|url=}}</ref>, [[optiline süstimine]] ja [[DNA-püss|DNA-püssi]] abil. Lõpuks saadud [[transformatsioon|transformeeritud]] rakud pannakse kasvama. Olenemata millist sisestamismeetodit kasutati, on võõr-DNA rakku sisenemine väikese efektiivsusega. Ainult teatud väike osa rakkudest võtab võõr-DNA oma koosseisu. Selleks, et kindlaks teha, millised rakud on edukalt kloonitud, kasutatakse vektorisse ehitatud [[markergeen|markergeene]]. Kaasaegsed kloonimisvektorid sisaldavad valikulisi [[antibiootiku|antibiootikumiresistentsusmarkereid]], mis võimaldavad söötmel kasvada ainult nendel rakkudel, milles on see vektor olemas.<ref name="isbn1-4051-1121-6">{{cite book |author=Brown, Terry |title=Gene cloning and DNA analysis: an introduction |publisher=Blackwell Pub |location=Cambridge, MA |year=2006 |pages= |isbn=1-4051 -1121-6 |oclc= |doi= |accessdate=}}</ref>
 
==Raku kloonimine==
46. rida:
 
Somaatilise rakutuuma siirdamisprotsessi peetakse ka heaks meetodiks, et toota põllumajandusloomi toidu otstarbeks. See tehnoloogia on edukalt klooninud lambaid, veiseid, kitsesid ning sigu. Teisalt väga suur kasu somaatiliste tuumade siirdamisel on väljasuremisohus olevate liikide kloonimine.<ref name=Latham />
Kahjuks suure surve tõttu nii munarakule kui ka siirdatavale tuumale läheb palju rakke kaduma protsessi käigus. Siiamaani pole võimalik seda protseduuri [[automatiseerima|automatiseerida]], kõike tuleb käsitsi mikroskoobi all teostada, mille tõttu on see protseduur väga ressursimahukas. [[biokeemia|Biokeemiaga]] seotud erinevate keharakutuumade ümberprogrammeerimine ning munaraku aktiveerimine pole samuti kaugeltki hästi arusaadavad protsessid.<ref name=Campbell>{{cite journal |author=Campbell KH, McWhir J, Ritchie WA, Wilmut I |title=Sheep cloned by nuclear transfer from a cultured cell line |journal=Nature |volume=380 |issue=6569 |pages=64–6 |year=1996 |month=MarchMärts |pmid=8598906 |doi=10.1038/380064a0 |url=}}</ref>
 
==Aiandus==