Nüüdisaegsed olümpiamängud: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Parandasin cite-mallide kuupäevade vormistust
35. rida:
[[File:Baron Pierre de Coubertin.jpg|thumb|upright|Parun [[Pierre de Coubertin]]]]
 
Kreeka soov taaselustada olümpiamängude traditsioon sai alguse koos [[Kreeka iseseisvussõda|Kreeka iseseisvussõja]]ga [[Osmanite riik|Osmanite riigist]] [[1821]]. aastal. Olümpiamängude mõtte pakkus esimesena välja [[luuletaja]] ja ajalehe[[toimetaja]] [[PanagiotisPanagiótis SoutsosSoútsos]] [[1833]]. aastal avaldatud luuletuses "Surnute dialoog".<ref>Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 1. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref> Kreeka [[Rumeenia|rumeenlasest]] jõukas [[filantroop]] [[Evangelos Zappas]] kirjutas [[1856]]. aastal kuningas [[Otto I (Kreeka)|Otto I]]-le, et soovib olümpiamängude taaselustamist rahastada.<ref name="young2">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 14. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref> Zappase rahalise toetusega toimusid esimesed [[Zappase olümpiamängud|olümpiamängud]] [[1859]]. aastal [[Ateena]] linnaväljakul; mängudel osalesid sportlased Kreekast ja Osmanite riigist. Zappas rahastas [[Panathinaikó staadion]]i [[restaureerimine|restaureerimist]], et seal saaks pidada kõiki tulevasi olümpiamänge.<ref name="young2" />
 
Panathinaikó staadionil korraldati [[1870]]. ja [[1875]]. aasta olümpiamängud.<ref>Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 2, 13–23, 81. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref> 1870. aasta mängudel oli 30 000 pealtvaatajat; 1875. aasta mängude kohta ei ole ametlikku pealtvaatajate arvu teada.<ref>Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 44. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref> [[1890]]. aastal, olles külastanud Wenlocki olümpiaseltsi korraldatud mänge, tekkis prantsuse parun [[Pierre de Coubertin]]il idee luua [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] (ROK).<ref name="rugby">{{cite news |title=Rugby School motivated founder of Games|publisher=Reuters (SI.som)|date=8. juuli 2004|url=http://sportsillustrated.cnn.com/2004/olympics/2004/07/07/bc.sport.olympics.coubertin/|accessdate=4. veebruar 2009}}</ref> Tuginedes Brookesi ja Zappase arusaamadele, soovis Coubertin panna aluse vahetuva korraldusõigusega rahvusvahelistele olümpiamängudele, mis toimuksid iga nelja aasta tagant.<ref name="rugby" /> Coubertin esitles oma ideed ROKi esimesel [[olümpiakongress]]il, mis toimus [[16. juuni|16.]]–[[23. juuni]]l [[1894]] [[Pariisi Ülikool]]is. Kongressi viimasel päeval otsustati, et esimesed ROKi egiidi all toimuvad olümpiamängud peetakse [[1896]]. aastal Ateenas.<ref>{{cite web |title=The Olympic Games: BC 776 – AD 1896|publisher=LA84 Foundation|last=Coubertin et al |url=http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1896/1896.pdf|format=PDF|accessdate=24. märts 2013}}</ref> [[ROK-i president|ROKi esimeseks presidendiks]] valiti Kreeka kirjanik [[DemetriusDimítrios VikelasVikélas]].<ref>Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 100–105. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref>
 
=== 1896. aasta olümpiamängud ===