Redaktsioon: 5. juuni 2014, kell 00:20 redigeeri Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust P HC: lisatud Kategooria:Foneetika ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. november 2014, kell 23:18 redigeeri eemalda Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Palatalisatsioon''' ehk '''peenendus''' on nähtus, mille korral [[konsonant]]i ~~omandab~~hääldatakse ~~''i''-lise~~suulaelähedasema ~~varjundi~~keeleasendiga, võrreldes palataliseerimata vastega, nt. vrd sulg (omastav sule) vs. sulg (omastav sulu). Eesti keele õigekiri palatalisatsiooni ei kajasta. Foneetilises ja fonoloogilises kirjas tähistab peenendust püstkriips tähe kohal või kõrval: n´, l´. Eesti keeles on palataliseeritud vasted neljal konsonandil: l´, n´, s´, t´. Häälik omandab ''i''-lise varjundi. ~~== Viited ==~~ ~~{{Viited}}~~ ==Eesti keel== http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=5&id=19▼ Palatalisatsiooni peamine põhjus eesti keeles on [[assimilatsioon]], kui konsonandile järgneb [i] või [j]. Põhjus võib olla ajalooline, st [i] või [j] on sõnas varem olnud, kuid häälikumuutuste tõttu enam seal ei ole. 'Sulg' (omastav 'sule') ja 'sulg' (omastav 'sulu') on vastavalt palataliseeritud ja palataliseerimata l-häälikuga sõnade paar. Eesti keele ortograafia palatalisatsiooni ei kajasta. Foneetilises ja fonoloogilises kirjas tähistab peenendust püstkriips tähe kohal või kõrval: n´, l´. Eesti keeles on palataliseeritud vasted neljal konsonandil: l´, n´, s´, t´. == Välislingid== ▲*http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=5&id=19 [[Kategooria:Foneetika]]

Palatalisatsioon: erinevus redaktsioonide vahel