Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
|konflikt=Põhjasõda
|osa=
|pilt=[[Pilt:StoraGreat nordiskaNorthern krigetWar.jpg|300px]]
|pildiallkiri=Ülevalt päripäeva: [[PoltavaNarva lahing]], [[HankoniemiSpilve lahing]], [[Narva lahing (1700)|NarvaPoltava lahing]], [[GadebuschiRiilahti lahing]], [[StorkyroGadebuschi lahing]].
|aeg=[[1700]]–[[1721]]
|koht= [[Euroopa]]
|osaline1= {{PisiLipp|Rootsi}}<br>[[Pilt:Ottoman Flag.svg|25px]] [[Türgi]]<br>[[Pilt:Flag of the Cossack Hetmanat.svg|25px]] [[Kasakad]]
|osaline2= {{PisiLipp|Venemaa}}<br>{{PisiLipp|Taani}}<br>
{{Pisilipp|Saksimaa kuurvürstiriik}}<br>[[Pilt:Herb Rzeczypospolitej Obojga Narodow.svg|20px]] [[Rzeczpospolita]]<br>[[FilePilt:Flag of the Kingdom of Prussia (1701-1750).svg|25px]] [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]]<br>[[FilePilt:Flag of Hanover (1692).svg|25px]] [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstiriik|Hannover]]
|väejuht1={{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Karl XII]]<br> {{Riigi ikoon|Osmanite riik}} [[Ahmed III]]<br>[[Pilt:Flag of the Cossack Hetmanat.svg|25px]] [[Ivan Mazepa]]<br>[[Stanisław Leszczyński]] <br>[[Kazimierz Lew Sapieha]]
|väejuht2={{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Peeter I]]<br>{{Riigi ikoon|Taani}} [[Frederik IV]]<br>{{Pisilipp|Saksimaa kuurvürstiriik}} [[Pilt:Herb Rzeczypospolitej Obojga Narodow.svg|20px]] [[August II Tugev]]
|jõud1=
|jõud2=
 
===Sõjategevus Liivimaal 1700–1701===
[[Pilt:Carte des Estats de Suede, de Dannemarq, et de Pologne; sur la Mer Baltique.jpg|thumbpisi|300px|"Kaart Rootsi, Taani ja Poola valdustest 1700. aastal". <br>[[Nicolas de Fer]]i kaart aastast [[1700]].]]
[[Pilt:Victory at Narva.jpg|pisi|"Rootslaste võit Narva all 1700. aastal". <br>[[Gustaf Cederström]]i maal aastast [[1910]].]]
Mais [[1700]] jõudis [[Soome]]st Liivimaale 3200 Rootsi sõdurit, kes lõid Saksi väed Liivimaalt minema. Kuid juba augustis naasis Saksi kuurvürst koos 18 000 mehega Liivimaale, vallutas tagasi Rootsi alasid ja asus uuesti [[Riia]]t piirama.
 
===Kuramaa vallutamine===
[[Pilt:Louis de Silvestre-August II.jpg|thumbpisi|left|Saksi kuurvürst ja Poola kuningas [[August II Tugev]]. <br>[[Louis de Silvestre]]'i maal.]]
[[August II Tugev]], kelle liitlasi Rootsi väed olid löönud, pakkus Karl XII-le rahu, kuid too keeldus. Veebruaris [[1701]] kohtusid August ja Peeter I uuesti [[Kuramaa]]l [[Biržai]]s, et oma liitu uuendada. Peeter I-l oli vaja aega oma armee reorganiseerimiseks ja relvastamiseks, August vajas aga tugevat liitlast rootslaste selja taga. Lepingu kohaselt lubas Peeter Augustile 15 000–20 000-mehelise hästirelvastatud [[ekspeditsioonikorpus]]e, maksta talle kahe aasta jooksul 100 000 rubla ning eduka sõja lõpu korral anda Poolale Liivi- ja Eestimaa. 1701. aasta kevadel suunduski jalaväekindral [[Anikita Apraksin]] vene vägedega Riia alla, kus viibisid Saksimaa väed kindral krahv [[Adam Heinrich von Steinau]] juhtimisel.
 
 
[[5. august]]il (vkj 25. juulil/26. juulil Rootsi kalendri järgi) 1704 toimus [[Kuramaa]]l [[Jēkabpils]]i lähedal, Rootsi vägede vahel, mida juhtis kindralmajor [[Adam Ludwig Lewenhaupt]] ja Vene-Leedu vägede, mida juhtis suurhetman [[Michał Serwacy Wiśniowiecki]], [[Jakobstadti lahing]], mille Rootsi väed võitsid.
[[FilePilt:Battle of Jakobstadt.jpg|pisi|[[Jakobstadti lahing]]. [[Johann Christoph Brotze]] kogu]]
[[20. august]]il (vkj 9. augustil) vallutasid vene väed [[Narva piiramine (1704)|Narva]], mille järel [[30. august]]il (19. augustil) sõlmis Venemaa [[Rzeczpospolita]]ga [[Narva]]s [[Narva liiduleping|liidulepingu]] ([[Tomasz Działyński|Działyński]] ja [[Fjodor Aleksejevitš Golovin|Golovin]]i pakt), millega viimane astus ametlikult Rootsi vastu sõtta<ref>[[:pl:s:Traktat narewski|Narva liiduleping poola keeles]]</ref>.
 
Aastal [[1708]] ilmusid Vene väed jälle Poolasse.
 
[[Pilt:Battle of Lesnaya.jpg|thumbpisi|[[Lesnaja lahing]] [[1704]]. <br>[[Jean-Marc Nattier]], [[1717]].]]
=== Sõjategevus Ukrainas ===
Hõivanud [[6. veebruar]]il 1708 [[Hrodna]], juhtis Karl XII oma väge [[Smolensk]]i suunas, kuid pöördus seejärel lõunasse, [[Ukraina]]sse, lootes venelaste vastu võitlusse asunud Ukraina [[hetman]]ilt [[Ivan Mazepa]]lt sõjalist toetust. Paraku enamik [[kasakad|kasakaid]] Mazepaga ei liitunud. Baltimailt Karl XII vägedega ühinema rutanud [[Adam Ludwig Lewenhaupt]]i juhitud Rootsi korpus sai [[9. oktoober|9. oktoobril]] (28. septembril, Rootsi kalendri järgi 29. oktoobril) [[Lesnaja lahing]]us lüüa. Umbes 5000 meest kümnest tuhandest pääses ja ühines peaarmeega, kus oli 40 000 meest. Ka kasakad olid lüüa saanud, ent mõnisada kasakat ühines Rootsi vägedega. Venelased olid kogu aeg kasutanud [[põletatud maa taktika]]t, et vältida kokkupõrget rootslaste peajõududega.