Erinevus lehekülje "Vanakreeka keel" redaktsioonide vahel

''Tõlge:'' "Ise veendununa püüan ma ka teisi veenda, et selle vara saamiseks võib vaevalt leida inimloomusele paremat abimeest kui Eros." ([[Platon]], ''[[Pidusöök (Platon)|Pidusöök]]'')<ref name="Wendt">[[Heinz F. Wendt]]. ''Das Fischer Lexikon – Sprachen'', Frankfurt am Main 1987, ISBN 3-596-24561-3.</ref>
 
==Keelesugulus ja substraat==
Vanakreeka keel kuulub [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelte]] hulka ning pärineb seega [[indoeuroopa algkeel]]est, mis tõenäoliselt [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] hargnes praegu tuntud harudeks. Vanakreeka keel (koos hilisemate keeleastmetega) erineb kõigist teistest indoeuroopa [[keelkond|keelkonna]] keeltest häälikuliselt ja sõnavara poolest nii märgatavalt, et see paigutatakse eraldi [[keelerühm]]a ning räägitakse "kreekaeelsete" keeleastmete [[substraat (lingvistika)|substraadi]] tugevast mõjust kreeka keelekujudele.<ref name="Karvounis">[[Christos Karvounis]]. Griechisch. – [[Miloš Okuka]] (toim), ''Lexikon der Sprachen des europäischen Ostens'', Klagenfurt 2002 ([http://www.uni-klu.ac.at/eeo/Griechisch.pdf PDF; 977&nbsp;KB]).</ref> Kreeka keel paigutatakse mõnikord koos [[früügia keel]]e ja [[armeenia keel]]ega (mõnikord ka [[albaania keel]]ega) [[paleobalkani keeled|paleobalkani keelte]] hulka, millel oletatakse kunagist [[keeleühtsus]]t.
 
Uurijad oletavad, et paljud kreeka keele mitteindoeuroopa sõnad (näiteks θάλασσα (''thalassa''; 'meri') ja νῆσος (''nēsos''; 'saar') pärinevad keelest või keeltest, mida kõnelesid Kreeka elanikud enne [[indoeurooplased|indoeuroopa rahvaste]] saabumist umbes 2000 eKr; neid keeli nimetatakse ka [[Egeuse keeled|Egeuse keelteks]]. Kreekaeelset elanikkonda nimetati Vana-Kreekas [[pelasgid]]eks (Πελασγοί (Pelasgoi)).<ref>[[Fritz Schachermeyer]]. Die vorgriechischen Sprachreste. – ''[[Pauly-Wissowa|Paulys Realencyclopädie der classischen Altertumswissenschaft]]'', kd XII, 1494jj.</ref><ref>F. Lochner-Hüttenbach. ''Die Pelasger'', Arbeiten aus dem Institut für vergleichende Sprachwissenschaft in Graz, Wien 1960.</ref> Kindlasti mõjutasid varajast kreeka keelt ka [[Kreeta]]l varem kõneldud [[minose keel]] ja [[eteokreeta keel]].<ref name="Wendt" />
 
[[Martin Bernal]] pooldas vaieldavat teesi, et paljud paljud ebaselge või mitteindoeuroopa päritoluga kreeka sõnad on [[semi keeled|semi]] päritolu.<ref>Martin Bernal. ''Black Athena. The Linguistic Evidence,'' Rutgers University Press 2006.</ref>
 
 
 
 
 
 
==Keeleastmed==