Erinevus lehekülje "Vanakreeka keel" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes)
{{toimeta}}
'''Vanakreeka keel''' (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ γλῶττα (''hē Hellēnikē glōtta'')) on [[keel]], mida kasutati [[Vana-Kreeka|Kreeka]]s ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, [[Antiikaeg|antiigikreeka keel]]e perioodilvanim, [[antiikaeg]]ne [[keeleaste]].
 
Vanakreeka keele mõiste alla paigutatakse [[keelekuju]]d ja [[murre|murded]], mida kasutati ajavahemikul [[kreeka kiri|kreeka kirja]] kasutuselevõtust (umbes 800 eKr) kuni [[hellenism]]iajastu alguseni (umbes 300 eKr) ning vähemalt kirjanduses [[antiikaja lõpp|antiikaja lõpuni]] (umbes 600 eKr). Klassikalise vanakreeka keele normiks peetakse kirjanduslikku [[Atika murre]]t 5. ja 4. sajandil eKr, [[Sophokles]]e, [[Platon]]i ja [[Demosthenes]]e keelt. Keeleastet alates umbes 600. aastast kuni [[1453]]. aasta|Osmanite riigi]] poolt ([[Konstantinoopoli vallutamine]] [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] poolt nimetatakse [[keskkreeka keel]]eks ehk Bütsantsi kreeka keeleks; sellel on järjepidevus vana- ja keskkreeka keelega.
 
Vanakreeka keelel on kogu [[Õhtumaa]]le oluline tähtsus. Ta on avaldanud tänapäeva kultuurile mõju [[ladina keel]]e kaudu, mille keelealal ta oli oluline [[kultuurkeel]], ja säilinud vanakreekakeelse [[ilukirjandus]]e, [[historiograafia]], [[filosoofia]] ja [[teadus]]e kaudu. [[Uus Testament|Uue Testamendi]] keelena on vanakreeka keel oluline [[kristlus]]ele ja [[kristlik teoloogia|kristlikule teoloogiale]]. Tänapäeva keeltes, eriti Euroopa keeltes, on arvukalt otseselt või kaudselt vanakreeka keelest pärinevaid [[võõrsõna|võõrsõnu]], [[laensõna|laensõnu]] ja [[tõlkelaen]]e, mida kasutatakse eriti [[oskuskeel]]tes.Vana- ja keskkreeka keele (kuni 1453. aastani) [[ISO 639]] [[keelekood]] on grc.
 
==Keelenäide==
:[[Pilt:Altgriechisch2.ogg|Keelenäide etteloetuna]]
{| class="wikitable"
|(1) ''Originaal:''
|πεπεισμένος
|δὲ
|πειρῶμαι
|καὶ
|τοὺς
|ἄλλους
|πείθειν
|ὅτι
|τούτου
|τοῦ
|κτήματος
|-
|(2) ''Transkriptsioon:''
|pepeismenos
|de
|peirōmai
|kai
|tous
|allous
|peithein
|hoti
|toutou
|tou
|ktēmatos
|-
|(3) ''[[IPA]]:''
|pepeːzménos
|dè
|peːrɔ̂ːmai
|kaì
|tòːs
|álːoːs
|péːtʰeːn
|hóti
|tóːtoː
|tôː
|ktɛː́matos
|-
|(4) ''Reaalune:''
|veendununa
|niisiis
|püüan
|ka
|
|teisi
|veenda
|et
|selle
|
|vara
|}
 
{| class="wikitable"
|(1)
|τῇ
|ἀνθρωπείᾳ
|φύσει
|συνεργὸν
|ἀμείνω
|Ἔρωτος
|οὐκ
|ἄν τις
|ῥᾳδίως
|λάβοι.
|-
|(2)
|tē
|anthrōpeia
|physei
|synergon
|ameinō
|Erōtos
|ouk
|an tis
|rhadiōs
|laboi.
|-
|(3)
|tɛ̂ː(i̯)
|antʰrɔːpéːaː(i̯)
|pʰýseː
|synergòn
|améːnɔː
|érɔːtos
|oːk
|án tis
|rʰaː(i̯)díɔːs
|láboi}
|-
|(4)
|
|inim-
|loomusele
|abimeest
|paremat
|Erosest
|ei
|keegi
|vaevata
|võib saada
|}
 
''Tõlge:'' "Ise veendununa püüan ma ka teisi veenda, et selle vara saamiseks võib vaevalt leida inimloomusele paremat abimeest kui Eros." ([[Platon]], ''[[Pidusöök (Platon)|Pidusöök]]'')<ref name="Wendt">[[Heinz F. Wendt]]. ''Das Fischer Lexikon – Sprachen'', Frankfurt am Main 1987, ISBN 3-596-24561-3.</ref>
 
==Keelesugulus==
Vanakreeka keel kuulub [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelte]] hulka ning pärineb seega [[indoeuroopa algkeel]]est, mis tõenäoliselt [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] hargnes praegu tuntud harudeks. Vanakreeka keel (koos hilisemate keeleastmetega) erineb kõigist teistest indoeuroopa [[keelkond|keelkonna]] keeltest häälikuliselt ja sõnavara poolest nii märgatavalt, et see paigutatakse eraldi [[keelerühm]]a ning räägitakse "kreekaeelsete" keeleastmete [[substraat (lingvistika)|substraadi]] tugevast mõjust kreeka keelekujudele.<ref name="Karvounis">[[Christos Karvounis]]. Griechisch. – [[Miloš Okuka]] (toim), ''Lexikon der Sprachen des europäischen Ostens'', Klagenfurt 2002 ([http://www.uni-klu.ac.at/eeo/Griechisch.pdf PDF; 977&nbsp;KB]).</ref>
 
Uurijad oletavad, et paljud kreeka keele mitteindoeuroopa sõnad (näiteks θάλασσα (''thalassa''; 'meri') ja νῆσος (''nēsos''; 'saar') pärinevad keelest või keeltest, mida kõnelesid Kreeka elanikud enne [[indoeurooplased|indoeuroopa rahvaste]] saabumist umbes 2000 eKr; neid keeli nimetatakse ka [[Egeuse keeled|Egeuse keelteks]]. Kreekaeelset elanikkonda nimetati Vana-Kreekas [[pelasgid]]eks (Πελασγοί (Pelasgoi)).<ref>[[Fritz Schachermeyer]]. Die vorgriechischen Sprachreste. – ''[[Pauly-Wissowa|Paulys Realencyclopädie der classischen Altertumswissenschaft]]'', kd XII, 1494jj.</ref><ref>F. Lochner-Hüttenbach. ''Die Pelasger'', Arbeiten aus dem Institut für vergleichende Sprachwissenschaft in Graz, Wien 1960.</ref> Kindlasti mõjutasid varajast kreeka keelt ka [[Kreeta]]l varem kõneldud [[minose keel]] ja [[eteokreeta keel]].<ref name="Wendt" />
 
[[Martin Bernal]] pooldas vaieldavat teesi, et paljud paljud ebaselge või mitteindoeuroopa päritoluga kreeka sõnad on [[semi keeled|semi]] päritolu.<ref>Martin Bernal. ''Black Athena. The Linguistic Evidence,'' Rutgers University Press 2006.</ref>
 
 
 
 
 
 
==Keeleastmed==
Vanakreeka keel jaguneb arenguetappide järgi mükeene, klassikaliseks ja hellenistlikuks.
 
==Murded==
Peamised vanakreeka murderühmad olid Joonia-Atika, Arkaadia-Küprose, Loode-Kreeka, Aioolia ja Dooria.
 
 
 
 
Vanakreeka keel jaguneb arenguetappide järgi mükeene, klassikaliseks ja hellenistlikuks. Peamised vanakreeka murderühmad olid Joonia-Atika, Arkaadia-Küprose, Loode-Kreeka, Aioolia ja Dooria.
 
==Vaata ka==