Lümfotsüüt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Parandasin cite-mallide kuupäevade vormistust
PResümee puudub
5. rida:
Lümfotsüütide areng, morfoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.
 
Lümfotsüüte seostatakse [[omandatud immuunsus]]ega ja lümfotsüütide populatsioonid liiguvad [[veri|vere]] (ligi 2%) ja [[lümf]]iga ning neid leidub [[lümfikude|lümfikoes]], [[lümfisoon]]tes, [[lümfisõlm]]edes, [[harkelund]]is, [[põrn]]as, [[luuüdi]]s jm. Lümfotsüütide spetsiaalsed populatsioonid infiltreeruvad ka reaalse [[kasvaja mikrokeskkond]]a.
 
Lümfotsüüdid on väga tundlikud [[röntgenikiirgus|X-kiirgus]]e suhtes ja võivad kergesti võime immuunsvastuseksimmuunvastuse minetada.
 
Lümfotsüütideks nimetatakse ka doonorverest eraldatud ja kiiritatud (näiteks γ- kiirgus) lümfotsüüte.
14. rida:
===Maolistel===
 
[[Madu]]de lümfotsüüdid sarnanevad välimuselt [[imetajad|imetajate]] ja [[lind]]ude lümfotsüütide ja ka [[plasmarakk]]udega. Ka lümfotsüütide ülesanne arvatakse olevat sarnane - immuunvastuse modulleerimine. Lümfotsüütide repertuaari kuuluvad nii T-lümfotsüüdid (küpsevad [[tüümus]]es) kui B-lümfotsüüdid (küpsevad [[luuüdi]]s).
 
Lümfotsüüdid liigitatakse väikesteks (5,5 - 10 µm) ja suurteks (~ 14,5 µm).
 
Lümfotsüütide arv, analüüside põhjal, mis on 1,5 x 10<sup>3</sup> µ/L võib indikeerida [[lümfotsütopeenia]]t.<ref>Mark A. Mitchell, Thomas N. Tully, [http://books.google.ee/books?id=JMTUKwzPEvwC&pg=PA147&lpg=PA147&dq=erythrocytes+in+snakes&source=bl&ots=R0iphtBnVO&sig=pTircxTiNcxRsIvhDaT3QmTBiyI&hl=et&sa=X&ei=P8S4U6aAGsGX1AWyyoDAAg&ved=0CC8Q6AEwAg#v=onepage&q=erythrocytes%20in%20snakes&f=false Manual of Exotic Pet Practice], lk 147, 2009, Saunders Elsevier, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 07.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> Lümfotsüütide arvu vähenemist seostatakse madudel loomuliku [[immunosupressioon]]iga [[hormoonid]]e toimel näiteks paaritumisperioodil. Lümfotsütopeeniat esineb ka
23. rida:
Lümfotsüütide arv on väiksem isastel madudel ja kõrgeim juveniilsetel madudel.
 
Immuunvastus põletikule ei ole põhjusta madudel mitte alati [[leukotsütoos]]i ja analüüs võib näidata normväärtusi (5 - 15 x 10<sup>3</sup> µ/L).
 
Ebanormaalsed lümfotsüüdid on kas reaktiivsed või neoplastilised lümfotsüüdid, vahe tegemine võib vahel raskeks osutuda. [[Kasvaja|Neoplastilisi]] lümfotsüüte on tuvastatud [[lümfosarkoom]]ide korral.
41. rida:
*[[T-lümfotsüüdid]] (väikesed lümfotsüüdid).
 
[[Pilt:Lymphocyte2.jpg|pisi|Värvunud lümfotsüüt [[valgusmikroskoop|valgusmikroskoobis]] (ümbritsetud [[punalible]]de poolt)]]
 
Lümfotsüütide hulka liigitatakse ka [[lümfoidkoe arengut mõjutavad rakud]].
51. rida:
==Paiknemine==
 
Lümfotsüütide populatsioonide vahekorrad on üksikutes elundites ja perifeerses veres erinevad, nii paiknevad [[T-lümfotsüüdid]] [[lümfisõlm]]e parakortikaalses osas ja [[B-lümfotsüüdid]] lümfisõlme koore välisosas.<ref>[[Sirje Velbri]], "Immuunpuudulikkus diagnostika ja ravi, AS Medicina, lk 14-1514–15, 2002, ISBN 9985 829 41 7</ref>
 
[[Põrn]]as aga paiknevad T-lümfotsüüdid [[arteriool]]e ümbritsevates tuppedes.
 
==T- ja B-lümfotsüüdid==
59. rida:
Osad T-lümfotsüüdid ja [[B-rakk|B-lümfotsüüdid]] on [[adaptiivne immuunsus|adaptiivse immuunvastuse]] peamised komponendid. T-rakud on seotud rakkude poolt vahendatud immuunsusega. [[B-rakk|B-rakud]] vastutavad peamiselt [[humoraalne immuunsus|humoraalse immuunsuse]] eest (seostumine antikehadega). Algselt avastati B-rakud lindudel [[Fabriciuse paun]]ast (inglise keeles ''bursa of Fabricius'').<ref name="merriam"/> Sealt tuleneb ka B-rakkude algupärane nimetus.
 
T- ja B-rakkude ülesanne on ära tunda kehavõõrad [[antigeenid]] antigeeni esitluse ajal. „Antigeeni esitlus“ on keha immuunsüsteemi protsess, mille käigus [[makrofaag]]id, [[dendriitrakk|dendriitrakud]] ja teised rakutüübid püüavad antigeenid kinni ja võimaldavad neid T-rakkudel ära tunda. Kui T- ja B-rakud on sissetungija ära tundnud, toodavad nad spetsiifilise vastuse, et maksimaalselt hävitada konkreetseid haigustekitajaid või haigustekitajate poolt nakatatud rakke. B-rakud reageerivad [[patogeenid]]ele, tootes suurel hulgal [[antikeha|antikehi]], mis neutraliseerivad kehavõõrad objektid ([[bakterid]] ja [[viirused]]). Vastava signaali saabumisel diferentseeruvad B-lümfotsüüdid plasmarakkudeks, mis produtseerivad antigeenidega seonduvaid valke – antikehi.
B- ja T-lümfotsüüte, mis pole kokku puutunud võõra antigeeniga, nimetatakse neitsilikeks või [[naiivne rakk|naiivseteks rakkudeks]] (''virgin or naive cells''). Pärast kokkupuudet antigeeniga diferentseeruvad neitsilikud rakud [[mälurakk]]udeks ning aktiveeritud B- ja T-rakkudeks, mis diferentseeruvad antikehasid produtseerivateks plasmarakkudeks ning retseptoreid produtseerivateks T-rakkudeks.
 
Mälurakud on pikaealised – nad võivad organismis püsida kuu ja isegi aastaid. Mäletavad kokkupuuteid haigustekitajatega. Mälurakud võivad järgmise kokkupuute korral sama antigeeniga väga kiiresti [[diferentseeruma|diferentseeruda]] plasmarakkudeks ning killertapja-rakkudeks, tagades kiire immuunvastuse.
 
==Lümfotsüütide areng==
76. rida:
[[Pilt:SEM blood cells.jpg|pisi|Elektronmikroskoobi pilt: Inimese vereringe. Pildil on punased verelibled ja valged verelibled: lümfotsüüdid, [[monotsüüt]], [[neutrofiil]] ja mitmed väikesed diskikujulised [[trombotsüüt|trombotsüüdid]]]]
 
Värvides [[mikroskoobipreparaat|preparaati]] (perifeerset verd) [[Wright]] meetodil, näeb läbi mikroskoobi, et normaalsel lümfotsüüdil on tumedalt värvuv suur [[rakutuum]] ja vähe eosinofiilset [[tsütoplasma]]t. Tavaolukorras on lümfotsüüdi tuuma suurus võrdeline [[erütrotsüüt|punase vererakuga]] (diameeter on umbes 7 mikromeetrit). [[Polüribosoom]]id on lümfotsüütide silmapaistvad tunnused. Neid saab [[elektronmikroskoop|elektronmikroskoobiga]]<ref name= Abbas/> vaadelda. Perifeerses veres on võimatu eristada B- ja T-rakke.<ref name= Abbas/> [[FACS|FACS`i]] (läbivoolutsütomeeter) kasutatakse spetsiaalsete lümfotsüütide [[populatsioon]]i lugemiseks. Seda meetodit kasutatakse lümfotsüütide, mis sisaldavad kindlaid pinnavalkude kombinatsioone, [[protsent|protsendi]] määramiseks. Pinnavalkudeks võivad olla [[immuunglobuliin]]id või diferatsiooni markerite kobarad [CD]. Lümfotsüütide iseloomu uurimiseks valkude abil, mida ta toodab, saab kasutada teisi teaduslikke tehnikaid, milleks on [[ELISPOT]] või [[sekretsiooni analüüsi tehnika]] (protsess, mida kasutatakse rakkude, mis toodavad konkreetset valku, identifitseerimiseks).<ref name= Janeway/>
 
Lümfotsüütide tüüpilised äratundmismarkerid
91. rida:
| '''Tsütotoksilised T-rakud''' || viiruslikult nakatunud rakkude, kasvajarakkude ja<br>siirikute lüüsimine || 19% (13–32%) || TCRαβ, CD3 ja CD8
|-
| '''γδT-rakud''' || immunoloogiline regulatsioon ja tsütotoksilisus || || TCRγδ ja CD3
|-
| '''B-rakud''' || antikehade eritamine || 23% (18–47%) || MHC klass II, CD19 ja CD21
104. rida:
! Vanus!! Kogus(hulk)!! [[SI]]-süsteemi üikutes !!
|-
| Vastsündinul || 5500/μL || 5500 x 10<sup>6</sup>/L
|-
| 12- 24 tundi peale sündi || 5800/μL || 5800 x 10<sup>6</sup>/L
|-
| 1. sünnijärgsel nädalal || 5000/μL || 5000 x 10<sup>6</sup>/L
|-
| 2. sünnijärgsel nädalal || 5500/μL || 5500 x 10<sup>6</sup>/L
|-
| 1. sünnikuu kuni 1.eluaasta || 6000-7000/μL || 6000-70006000–7000 x 10<sup>6</sup>/L
|-
| 2.eluaastal || 6300/μL || 6300 x 10<sup>6</sup>/L
120. rida:
| 6.eluaastal || 3500/μL || 3500 x 10<sup>6</sup>/L
|-
| 8.-20. eluaastal || 2500-3300/μL || 2500-33002500–3300 x 10<sup>6</sup>/L
|}
 
167. rida:
====Lümfotsüüdid ja HIV-tõbi====
 
Kui inimene nakatub HIV-tõppe sekkuvad viiruseosakesed tugevasti T-lümfotsüütide taastootmistsükklisse. T-lümfotsüüte küll komplekteeritakse tavapärases tsüklis, kuid HIV viirusemolekulid ründavad ja hävitavad massiliselt T-rakke (täpsemalt hävitab [[CD4+ T rakud|CD4<sup>+</sup> T rakke]]). Neid lümfotsüüte peetakse inimese immuunsuse kaitsel väga olulisteks. Nende hääbumisel muutub keha vastuvõtlikuks ka sellistele [[viirus]]tele, mis terveid inimesi ei mõjutakski. HIV-tõve leviku ulatust määratakse tavaliselt CD4+ T-rakkude hulgaga patsiendi veres aga ka teistel meetoditel nagu HIV'i antikehade test. Oluline on teada testi läbiviimise metoodikat ning valiidsuusmäääravaliidsusmäära. Ka teiste viiruste (kaasa arvatud DNA-viiruste) või lümfotsüütide häireid saab algselt samuti hinnata lümfotsüütide protsendi järgi veres.
 
== Kasvajasse infiltreeruvad lümfotsüüdid ==
176. rida:
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="mercksource">{{cite web |url=http://www.mercksource.com/pp/us/cns/cns_hl_dorlands_split.jspzQzpgzEzzSzppdocszSzuszSzcommonzSzdorlandszSzdorlandzSzfivezSz000061991zPzhtm |title=Dorlands Medical Dictionary:lymphocyte |work= |accessdate=2009-01-27}}</ref>
<ref name=Janeway>{{cite book | last = Janeway | first = Charles | authorlink = Charles Janeway | coauthors = Paul Travers, Mark Walport, and Mark Shlomchik | title = Immunobiology; Fifth Edition | publisher = Garland Science | year= 2001 | location = New York and London| pages = | url = http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/bv.fcgi?call=bv.View..ShowTOC&rid=imm.TOC&depth=10| doi = | isbn = 0-8153-4101-6}}.</ref>
<ref name="merriam">The process of B-cell maturation was elucidated in birds and the B most likely means "bursa-derived" referring to the [[bursa of Fabricius]]. {{cite web|title=B Cell|url=http://www.merriam-webster.com/dictionary/b%20cell|work=Merriam-Webster Dictionary|publisher=Encyclopedia Brittanica|accessdate=28. oktoober 2011}}</ref>
<ref name= Abbas>{{cite book | author = Abbas AK and Lichtman AH | title = Cellular and Molecular Immunology | edition = 5th | publisher = Saunders, Philadelphia |year = 2003 | isbn = 0-7216-0008-5}}</ref>
189. rida:
*[http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/ViewTH/THh200.html Sissekanne [[Terminologia Histologica]]-s], H2.00.04.1.02002: Lymphocytus. Lümfotsüüt
*[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/352799/lymphocyte Sissekanne [[Encyclopædia Britannica]]-s]
*Janeway CA Jr, Travers P, Walport M, ''et al.'', [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK27123/ Generation of lymphocytes in bone marrow and thymus], "Immunobiology: The Immune System in Health and Disease.", 5. trükk, New York: Garland Science; 2001., veebiversioon (vaadatud 15.09.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
*Alberts B, Johnson A, Lewis J, ''et al.'', [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK26921/ Lymphocytes and the Cellular Basis of Adaptive Immunity], Molecular Biology of the Cell, 4. trükk, New York: Garland Science; 2002., veebiversioon (vaadatud 26.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Paul R. Avery, Anne C. Avery, [http://csu-cvmbs.colostate.edu/Documents/cilab-pub-vet-clin-path-2004.pdf Molecular methods to distinguish reactive and neoplastic lymphocyte expansions and their importance in transitional neoplastic states],, Veterinary Clinical Pathology, 33. väljaanne, nr 4, 2004, veebiversioon (vaadatud 07.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>