Umbrohi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
1. rida:
[[Pilt:Girsch Standort Wegrand.jpg|pisi|Eestiski levinud vaatepilt: õitsev [[naat]] teeservas ]]
'''Umbrohi''' on üldnimetus kõigile neile [[taim]]edele, kes kasvavad haritud maal inimese tahte vastaselt. Umbrohuks olemine ei ole liigiomane tunnus, see omistub taimedele üksnes nende kasvupaiga kaudu.
See, et mõned liigid on umbrohtudeks sagedamini kui teised, on seotud nende liikide parema sobivusega kasvuks haritud maa spetsiifilistes tingimustes.
Umbrohtude hulgas on nii [[pärismaine elustik|pärismaiseid]] kui [[võõrliik]]e. Vanade umbrohtude seas on mitmeid [[arheofüüt]]e. Paljudele enamlevinud umbrohtudele on kasvuks ja paljunemiseks sobiv haritud maale iseloomulik vaba mullapinna olemasolu. Paljud umbrohud on pärit rannikukooslustest või mujalt avatud kasvupaikadest. Umbrohtude seas on ka suhteliselt suurem lühiealiste taimede osakaal võrreldes mittemajandatavate koosluste [[taimestik]]uga.
Umbrohud ei ole evolutsioneerunud umbrohtudeks ([[maaharimine]] on kestnud selleks liialt lühikest aega, vaid mõned tuhanded aastad), vaid leidnud endale haritava maa tingimused kasvuks ja paljunemiseks sobivaks ning selle tulemusel tihti muutunud väga arvukaks.
Mitmed liigid, mis [[intensiivpõllundus]]e seisukohalt on umbrohud, ei pruugi [[mahepõllundus]]e seisukohalt umbrohud olla.
==Eesti umbrohte==
Eestis on [[pärismaine elustik|pärismaisteks]] umbrohtudeks näiteks [[naat]], [[vesihein]], [[valge hanemalts]], [[kõrvenõges]].
[[Arheofüüt]]seteks umbrohtudeks on Eestis näiteks [[põldmagun]], [[rukkilill]].
[[Võõrliik]]idest on umbrohtudeks näiteks [[karvane võõrkakar]], [[väikeseõiene lemmalts]], [[niitjas mailane]].
Tüüpiliste põlluumbrohtude seas on suhteliselt palju [[ristõielised|ristõieliste]] sugukonna liike – [[põldrõigas]], [[põldsinep]], [[kapsasrohi]], [[harilik hiirekõrv]], [[põld-litterhein]], [[harilik tõlkjas]] jt.
==Vaata ka==
*[[Ruderaaltaim]]
*[[Segetaaltaim]]
*[[Umbrohutõrje]]
[[Kategooria:Põllumajandus]]
| |||