Vikipeedia

Meeleelund: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
Meeleelundid on kohastunud füüsikaliste ([[valgus]], [[heli]], mehaanilise ärrituse, [[temperatuur]]i) või keemiliste stiimulite detekteerimiseks ning neid võib jaotada nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ning kompimiselundeiks <ref> "Meeleelundid". 1992. Eesti Entsüklopeedia. 6. köide</ref>.
 
Meeleelundites ärritustele reageerivaid ning närviimpulssideks (infokanal) muutvaid ja impulsse [[kesknärvisüsteem]]i suunavaid rakke või rakuosi nimetatakse [[retseptor]]iteks. Retseptorid on seotud infot vahendava [[närvirakk|närvirakuga]].<ref>[[Enn Ernits]], [[Esta Nahkur]], "Koduloomade anatoomia. Kõrgkooliõpik", [[Eesti Maaülikool]], [[Tartu]], [[Halo Kirjastus]], lk 391, [[2013]], ISBN 978-9949-426-28-8.</ref>
 
Iga meeleelundi retseptorrakud on spetsiifilised ning reageerivad kindlale ärritusele – kas keemilisele või füüsikalisele. Väliskeskkonnast teavet vahendavaid retseptoreid nimetatakse [[eksteroretseptor]]iteks ja sisekeskkonna omi intero - ja [[proprioretseptor]]iteks.
 
Meeleelundite eesmärgiksfunktsiooniks on konverteerida füüsikalised stiimulid [[Närviimpulss|närviimpulssideks]], mida närvisüsteem seejärel töötleb kõrgemates ajukeskustes<ref> Squire LR, Bloom FE, McConnell SK, Roberts JL, Spitzer NC, Zigmond MJ. 2nd ed. (2003). "Ch. 22: Fundamentals of Sensory Systems". Fundamental Neuroscience. Academic Press. ISBN 0-12-660303-0.</ref>. Vahel käsitletakse meeleelundeid kui sensoorseid süsteeme, kus lisaks retseptorrakkudele arvatakse meeleelundite alla kuuluvaks ka aferentsed närvid ning närvisüsteemisisesed juhteteed kuni suuraju sensoorse kooreni. Meeleelunditega saadud teabe põhjal tekivad [[Aisting|aistingud]] ja [[Taju|tajud]].
 
== Viited ==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Meeleelund"