Loometsad: erinevus redaktsioonide vahel

Tüüpilised loometsad on hõredad ja valgusküllased. Ebasoodsate kasvutingimuste tõttu pole loometsades oluliselt domineerivaid liike ning taimkate on küllaltki liigirikas. Metsadest on ülekaalus männikud, sest [[harilik mänd]] (''Pinus sylvestris'') kasvab hästi põuakartlikel muldadel. Parematel kasvupinnastel esineb hariliku männi kõrval rohkelt ka [[harilik kuusk|harilikku kuuske]] (''Picea abies''), vähem [[arukask]]e (''Betula pendula''). Alusmets on hõre või keskmise tihedusega, kus kasvab tihti [[harilik kadakas]] (''Juniperus communis''), vähem esineb [[harilik pihlakas|harilikku pihlakat]] (''Sorbus aucuparia''), [[harilik kuslapuu|harilikku kuslapuud]] (''Lonicera xylosteum''), [[harilik tuhkpuu|harilikku tuhkpuud]] (''Cotoneaster scandinavicus''), [[harilik kibuvits|harilikku kibuvitsa]] (''Rosa vosagiaca'') ja [[põõsasmaran]]at (''Potentilla fruticosa''). Kohati (eriti [[Saaremaa]]l) moodustab tiheda põõsarinde [[harilik sarapuu]] (''Corylus avellana''). Loometsad on madala tootlikkusega.

[[Alustaimestik]] on hõre ja üsna liigrikas. Sagedamini esinevad liigid: [[verev kurereha]] (''Geranium sanguineum''), [[leesikas]] (''Arctostaphylos uva-ursi''), [[kassikäpp]] (''Antennaria dioica''), [[nõmm-liivatee]] (''Thymus serpyllum''), [[värv-varjulill]] ( ''Asperula tinctoria''), [[hobumadar]] (''Galium verum''). Puude all tüvede ümber leidub [[pohl]]a (''Rhodococcum vitisidaea''), [[palu-härghein]]a (''Melampyrum pratense'').

 

== Loometsa kasvukohatüübid ==

* [[Leesikaloo kasvukohatüüp]]

* [[Kastikuloo kasvukohatüüp]]

 

== Vaata ka ==

* [[Vardi loomets]]

 

 

== Kasutatud kirjandus ==