[[Pilt:Sakala_keskus.jpg|thumb|Sakala keskus 2005 aastal]]
'''Sakala keskus''' hüüdnimega(rahva suus tuntud ka kui '''"Karla katedraal"''' onvõi '''"Pühavaino kirik"''' tolleaegse [[1985EKP]].aastalesimese valminudsekretäri poliitharidushoone,[[Karl misVaino]] saijärgi) oma hüüdnime toonaseon [[EKP1985]]. esimeseaastal sekretärivalminud poliitharidushoone [[Karl VainoTallinn]]a järgikesklinnas. Keskuse on projekteerinud [[Raine Karp]]. Keskus on suurehitis, milles modernism on maskeeritud kontekstuaalseks ja loominguliseks. Keskuse fassaad on kohalikust [[Saaremaa dolomiit|Saaremaa dolomiidist]]. Fassaadi lahendus on tehtud nn. suletud müürina. Peasissepääsu tähistab jässakas nurgatorn, kuhu algselt kavandati paigutada ka suur maakera kujutav muna, (osaliselt must – kujutamaks kapitalistlikku Läänt, osaaliselt punane – Nõukogude Liit), vaatega üle [[Lenini puiestee]] ja [[Punaste Küttide väljak]]u ehk esplanaadi ristile planeeritud tseremooniaväljaku. Poliitharidusmaja saalikorpust jätkab piki Lenini puiesteed õppekorpus (algse projekti autor R. Karp, lõplik lahendus [[Teet Kallas]], ehitatud 1983-1985). Hoone maht sai esialgsetest algselt kavandatust palju suurem.
Seoses Eesti taasiseseisvumisega keskuse funktsioonid muutusid. Seal korraldati erinevaid üritusi, seminare, konverentse ja vastuvõtte. Kuna Tallinna kesklinnas on puudu suurtest saalidest pidasid mitmed koolid seal oma aktuseid ja muid üritusi. Sakala keskuse suur saal mahutab 1000 inimest. Näiteks pidas [[Lennart Meri]] seal oma [[1996]] presidendiks valimise vastuvõttu ja Vabariigi aastapäeva vastuvõtte.
