Meeleelund: erinevus redaktsioonide vahel

'''Meeleelundid''' on väliskeskkonnast ja organismist pärinevaid ärritusi vastuvõtvad elundid. Meeleelundid on kohastunud füüsikaliste (valgus, heli, mehaanilise ärrituse, temperatuuri) või keemiliste stiimulite detekteerimiseks ning neid võib jaotada nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ning kompimiselundeiks. Iga meeleelundi retseptorrakud on spetsiifilised ning reageerides kindlale ärritusele – kas keemilisele või füüsikalisele. Meeleelundite eesmärgiks on konverteerida füüsikalised stiimulid närviimpulssideks, mida närvisüsteem seejärel töötleb kõrgemates ajukeskustes. Meeleelunditega saadud teabe põhjal tekivad aistingud ja tajud. Meeleelundid koosnevad retseptorrakkudest, mis reageerivad vastavale ärritusele. Vahel käsitletakse meeleelundeid kui sensoorseid süsteeme, kus lisaks retseptorrakkudele arvatakse meeleelundite alla kuuluvaks ka aferentsed närvid ning närvisüsteemisisesed juhteteed kuni suuraju sensoorse kooreni.